“Hoidke oma lapsed siseruumides! Isoleerige endid! Ostame WC-paberit!” Selliselt kõlavad pealkirjad paljudes maailma meediaväljaannetes.

Kui mitte mujal, siis vähemalt meedias levib globaalne viirus kulutulena. Ka kohalik meedia on võtnud agaralt sõna ülemaailmse olukorra kohta, eriti põhjalikku kajastamist on leidnud olukord Suurbritannias, enamasti sealsest meediast kopeeritud artiklite kaudu. Juhtumisi viibin ise hetkel Inglismaal, seega tean, mis siin tegelikult toimub.

Meedia armastab korralikku skandaali ja kriisiolukorda. Koroona viirus kinnitab seda järjekordselt. Peale Brexitit oli vajadus järgmiste põrutavate uudiste järele. Mida ajakirjandus ei kajasta on see, et väga paljud inimesed lõikavad koroona viiruse pealt ülisuurt kasumit.

Kõik, kes müüsid aktsiad kiiruga maha, kaotavad nüüd suuri summasid; kuid paljud on saanud üleöö ka miljonärideks. Ajalehtede müüginumbrid kasvavad, nagu ka reklaami müük, sest teatakse, et praeguses kriisisituatsioonis jälgivad inimesed lakkamatult uudiseid.

Kindlasti on tualettpaberi tootjate tulu suurenenud märkimisväärselt. Tundub, et me ei vaevle mitte koroona viiruse, vaid globaalse kõhulahtisuse epideemia küüsis. Kas inimesed tõepoolest kardavad, et peagi on tarvidus 20 korda päevas potil istuda? Söögem rohkem kiudaineid, sõbrad.

Tühja poeriiulit raske leida

Tegelikult on Inglismaal väga raske leida tühje poeriiuleid, vähemalt siin lõunarannikul, kus mina viibin. Jah, tõepoolest on poes tavalisest vähem seepi ja wc-paberit, sest inimestel soovitatakse 50 korda päevas käsi pesta. Kuid kõik muu on täiesti tavapärane.

Köhivate või teiste erinevate haigustunnustega inimesi ei kohta väga ka lennukites, lennujaamades, klubides, jõusaalides ja poodides. Tavapäraselt on neid talvisel perioodil märksa rohkem ringi liikunud. Võib-olla on tõesti kõik inimesed ennast isoleerinud. Jõusaali jooksulindil treenides küsisin enda kõrval olevalt härrasmehelt, et mida tema on hakanud teisiti tegema. Vastuseks sain: “Mitte midagi, ma püüan lihtsalt oma eluga edasi minna.”

Väide: inimesed surevad selle viiruse tõttu. Tõepoolest, nii on juhtunud. Enamjaolt surevad vanemad ja juba varasemast kehvema tervisega inimesed. See on kindlasti traagiline, kuid nii juhtub iga viirusega. Kas sellel korral on suremuse protsent märkimisväärselt kõrgem? Statistika andmetel ei ole. On surmaga lõppenud juhtumeid, aga enamik nakatunutest saavad terveks.

Kas keegi lõikab kasu?

Kas kõik inimesed haigestusid, kui eelmisel puhangul noroviirus levis? Isegi mina olin haigestunute hulgas. Kas inimesi sai surma? Jah. Kas asi läks hullemaks, enne kui olukord hakkas paremuse poole liikuma? Jah. Kas viirusepuhang läks mõne kuuga üle? Jah. Kas keegi lõikab sellest paanikast kasu? Jah. Jah. Jah.

Üks Londoni kliinik pakub võimalust saada koroona viiruse poolt nakatatud, et nad saaksid viirust testida; nakatatule makstakse katses osalemise eest 3500 naela (ligi 4000 eurot – toim). Kui koroonaviirus tapaks kõik nakatunud, oleks sellise tehingu pakkumine vaieldamatult ebaseaduslik.

Väga võimalik, et käesolev viirus on nakkusohtlikum ning võib-olla näeme isegi suuremat suremuse protsenti võrreldes varasemate epideemiatega. Seda näitab aeg. Kindlasti on lapsed ja noored viirusest vähem mõjutatud, samuti hea tervise juures olevad inimesed. Aga jällegi – aja jooksul statistika täpsustub.

Kas käes on maailma lõpp ja kas see viib majandusliku krahhini? Ei. Kindlasti näeme me väiksemat majanduskasvu, kui inimesed ja ettevõtted lasevad ennast viiruspaanikast mõjutada, aga üldiselt tasub säilitada rahu ja eluga edasi minna, nagu arvas see tundmatu härrasmees.

Käte pesemine, rätikusse aevastamine ja haigena koju jäämine on alati olnud mõistlikud praktikad.

Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini

Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.

“Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,” rõhutas peaminister Jüri Ratas. “Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.”
Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa.

“Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse,” sõnas Ratas.

Samuti ütles Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid.

“Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,” lausus peaminister.

“Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata,” lisas ta..

Eriolukord puudutab järgnevat:

Avalikud kogunemised
Keelatud on kõik avalikud kogunemised.

Õppetöö haridusasutustes
Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.
Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.
Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus
Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.
Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.
Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.
Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.
Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Riskipiirkonnad
Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.
12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema 2 nädalaks karantiinis.

Muu elukorraldus
Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.

1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.

1. maini on keelatud spordivõistlused.

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.