Harjumaa aastate tervisetegija aunimetuse pälvis lastearst, tervisekäitumise tutvustaja ja hügieeni vajalikkuse propageerija Ene Tomberg.

Praegu Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis tervisesektori juhina töötav Ene Tomberg ütleb, et aeg on ringiga tagasi jõudnud sinnamaale, kui ta ise 1950. aastate lõpus alustas saunakultuuri tutvustamisega Tartumaal. Tartu ülikooli toonase tudengina viis kodust kodusse käies läbi laste poliomüeliidi vastase vaktsineerimise. Samad probleemid on päevakorral tänagi ja taas tuleb rääkida käte pesemise ja hügieeni tähtsusest, et endast viiruseid eemal hoida.

„Olen selle põlvkonna inimene, kui minu õpingute ajal alustati Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kõrvuti arstiõpingutega ka hügieeni õpetamist,“ ütleb Ene Tomberg. „See oli minu esimene teadlik kokkupuude teadusliku meditsiiniga. Ja kui nüüd mõtelda, siis ega tänapäeval tuleb rahvale rääkida samadest asjadest – et viirushaigustest hoidumiseks on vaktsineerimine oluline, et tuleb sagedasti käsi pesta jne.“

Palju sõltub Tombergi hinnangul tohtri iseloomust ja oskusest, kas ja kuidas vajalikke sõnumeid rahvani viia. Kedagi personaalselt selleks kohustada ei saa.

„Pediaatria valdkonda minnes on Eesti laste- ja perearstid teinud oma järjepideva tegevuse tulemusel ära suure töö ning see järjepidevus on viinud ka üldise tervisekäitumise tõusuteele,“ märgib Tomberg. „Nende töö seisneb selles, et kasvatada pereks olemist – ema, isa ja laps – ja anda sinna kasulikke nõuandeid.“

Tervisekasvatus algab maast madalast ja seisneb lihtsates asjades ning põhitõdedes. Näiteks kui nüüd koroonaviiruse leviku ajal korraldati käte pesemise kampaaniad, siis jõudiski see ehk kõige kiiremalt lasteni, kes juba ka oma vanemaid hakkasid mõjutama – külla minnes tuleb kõigepealt käsi pesta, väljast tulles tuleb käsi pesta jne. Ja see viis tulemuseni – viirushaigustesse haigestumise arv vähenes pea olematuks.

„Järjepidev hügieeniõpetus on viinud selleni, et käsi oskame nüüd küll kõik pesta,“ kinnitab Tomberg.