Ühistranspordist ei saa keegi meist üle ega ümber, ka paadunuim autoomanik istub teinekord ikka bussi, rongi või lennukisse, et jõuda punktist A punkti B. Jäägem täna siiski maa peale ja kõnelgem maistest asjadest: kuidas Harjumaal ja natuke ka väljaspool Harjumaad lähitulevikus ühistranspordiga punktist A punkti B jõuda.
Maavalitsuste kadumine on valitsuse tasemel otsustatud ja selle otsuse jõustumises ei kahtle enam vist keegi. Maavalitsused olid osanikud ka ühistranspordikeskuste loomisel. Kas kaob lähitulevikus siis koos maavalitsustega ka ühistransport? Või võtab keegi teine institutsioon maakonnas ka selle ülesande, transpordi korraldamise, enda kanda?
Ühes väikeses riigis ei tule mõnd riigi funktsiooni ainult täita, vaid seda tuleb efektiivselt teha. Nii on analüütikud siin Harjumaa Ühistranspordikeskuses (HÜTK) arvutanud ja jõudnud järeldusele: ühistranspordikeskus kompetentsikeskusena õigustab ennast ja tasub majanduslikult ainult siis, kui tema teenindusalas, näiteks maakonnas, on teenindada vähemalt 3 miljonit liinikilomeetrit. Liinikilomeeter – see on ühe reisija läbisõidetud kilomeeter. Harjumaal läbivad ühistranspordi bussid 7,8 miljonit liinikilomeetrit aastas. Lisaks korraldame vallasiseseid vedusid – näiteks kooliliine – Rae, Saue, Viimsi, Kose, Harku, Keila ja Jõelähtme vallas ning Keila linnas. Alates 1. septembrist lisandub Kohila vald.
Nii et tööd Harjumaa Ühistranspordikeskusel jätkub.
Ja tundub, et meil jagub ka kompetentsi – ja mitte ainult meie endi arvates. HÜTKil käivad läbirääkimised ka Raplamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa omavalitsusliitude ja veel toimivate maavalitsustega, et hakkaksime reisijatevedu korraldama ka neis maakondades. Põhjus: Raplamaal on ühistranspordiga kaetud liinikilomeetrite arv 1,19 miljonit, Läänemaal 1,13 miljonit ja Lääne-Virumaal 1,3 miljonit. Sest haldus- ja riigireformi üheks eesmärgiks on, et kõikide elanikke teenindavate asutuste töö oleks mitte ainult kvaliteetne, vaid ka efektiivne.
On täiesti realne, et uueks, 2018. aastaks on tekkinud uus suur ühendus, mis korraldab transporti Läänemaast kuni Virumaani.
Paraku on aga nimetatud maakondade haldusala nii väike, et efektiivset transpordikeskust pole võimalik toimima panna. On täiesti realne, et uueks, 2018. aastaks on tekkinud uus suur ühendus, mis korraldab transporti Läänemaast kuni Virumaani. Kas selle kompetentsikeskuse asukoht saab olema Tallinnas või mujal, eks seda näita lähitulevik.
Muutused Harjumaal
Seoses sõitjate arvu ja läbisõidu kasvuga avab HÜTK lähiajal uue liinigrupi edelasuunal, milles on nii tänased kui ka uued liinid: Tallinn-Kiili-Nabala-Paekna-Sookaera, Tallinn-Kiili-Nabala-Sõmeru, Saku-Vana-Pääsküla/Kiisa, Tallinn-Saku-Tagadi, Tallinn-Saku, Tallinn-Saue, Tallinn-Harutee-Ruila-Haiba. Nende liinide kohta on hange juba välja kuulutatud ja kui 1. septembriks keegi seda ei vaidlusta, siis juba septembris ja detsembris hakkavad neil liinidel ka bussid sõitma.
Ka Saue-Tallinna-Saue liinil lõpetasid kommertsfirmad tegevuse, 18. septembrini korraldab liinil vedusid Saue linn ja eeldatavasti 18. septembrist ühistranspordikeskus.
Kuidas välja selgitada, kui palju oleks riigil või kohalikul omavalitsusel otstarbekas kulutada mõne liini käigushoidmiseks? Hiljaaegu tegime sellise analüüsi. Selgus, et meil on liine, mis tulevad omadega väga hästi välja, näiteks Tallinn-Rannamõisa, Tallinn-Paldiski liinid. Aga on liine, millele tuleb kõvasti peale maksta. Aga eks see ongi ühistranspordikeskuse üks ülesandeid: transpordiga peab ühtlaselt olema kaetud kogu maakond, laiemalt kogu riik. Et ka hajaasustuses, kus inimesi vähem elab, ikka liikumisvõimalus oleks. Sõita pealinna arsti juurde või vallakeskusesse kirja postitama Muidu sureb elu maal lihtsalt välja.
Omavalitsuste liitumine
Kuidas mõjutavad omavalitsuste ühinemised bussiliiklust maapiirkondades? Kas mõni endine vallakeskus muutub nüüd ääremaaks, kuhu ühistransport sagedamini ei eksi kui kord nädalas? Julgen arvata, et nii see siiski pole. Kindel on ka see, et mitte ühtki täna käigus olevat liini ei suleta. Näiteks suure Saue valla moodustamise läbirääkimistel on algusest peale seatud sihiks, et transpordivõrk peab säilima ja vedusid hakkab teostama HÜTK.
Kuidas hakkab ühistransport toimima Lääne-Harju valdade siseliinidel, ei oska öelda, sealt ei ole keegi meiega ühendust võtnud. Ilmselt jääb kõik nii nagu täna on. Keila vald on meie klient, kuidas hakkab toimima transport aga Paldiski linnas, Vasalemma ja Padise vallas, see on veel lahtine.
Tasuta transport
Teatavasti on koalitsioonierakondade üks olulisemaid lubadusi tasuta ühistranspordi korraldamine. Nüüd on jälle valimised – küll kohalikud – ja palju räägitakse taas tasuta transpordist. Pragmaatiku – mitte poliitikuna – julgen siiski arvata, et lähiajal tasuta ühistransporti ei tule. Vähemalt pole Harjumaa Ühistranspordikeskusele riigieelarvest selleks veel vahendeid eraldatud. Aga ka tasuta transpordi lubadusest veel pole loobutud. Kui vahendid tulevad, tuleb ka tasuta transport. Meie asi on korraldada.
