15. detsembrist hakkavad Tallinna ja Kloogaranna vahet sõitma esimesed kuni 160 km/h kiirust arendavad Škoda elektrirongid. Kuigi ajavõitu sellest ei teki, on rongisõit mugavam.

Laupäeval, 29. novembril esitles Elron Tallinnas Balti jaamas pidulikult uusi Škoda Grupi poolt toodetud elektrilisi ronge. Kokku tellis Elron 16 rongi, millest 11 on kaugmaarongid ja viis linnalähirongid.

Uhiuus rong saabus jaama tulevärgi ja pasunahelide saatel. Kutsutud külalistele tehti proovisõit Tallinnast Kloogaranda ja tagasi, mis võttis kokku aega 1 tund ja 24 minutit. Teatud lõikudel võis vaguni elektrooniliselt tabloolt näha, et kiirus on tõesti kasvanud 160 km/h, mingit ohutunnet see ei tekitanud.

Kui rong oli Balti jaama tagasi jõudnud, said huvilised uudistada nii kaugmaa- kui ka linnalähirongi. Kohale tulnud rahvahulgale peeti kõnesid, pakuti kringlit ja kõlas muusika ja laul Siim Aimla Bändi ning „Näosaate“ 9. hooaja võitja, ooperilaulja Reigo Tamme esituses. Kõnelesid regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem, samuti Škoda Groupi aseesimees Tomáš Ignačák ja Tšehhi suursaadik Zdeněk Beránek.

Pikemad ja mugavamad

Eelkõige Tartu ja Narva suundade teenindamiseks mõeldud kaugmaarongides on 236 istekohta, kaks äriklassi ala, kohvikuala, 15 rattakohta ja kaks kohta ratastoolidele. Linnalähirongides on 262 iste- ja 356 seisukohta ning 15 kohta jalgratastele. Kahju, et kaugmaa-Škodadesse tulevad küll suupisteautomaadid, kuid restoranvagunist võib vaid unistada.

Võrreldes seniste Stadleri „porganditega“ on uued Škodad pikemad. Kui seni tuli väiksemates kohtades rongi pealt maha tulla vaid keskmisest uksest, siis uute puhul hakkab avanema esimene ja tagumine uks.

Senistega võrreldes on uutes rongides kohti rohkem ning nüüd on salongis eraldi alad nii ratastooli kui ka lapsevankrite jaoks.

„Hetke teadmise juures on meie lepingupartner lubanud meile lõpetada oma tööd Tartu suunas 2026. aasta sügisel ning Narva suunal 2028. aastal. Teeme endast kõik oleneva, et asjad liiguksid.“
Eesti Raudtee tehnikadirektor
Arvo Smiltinš

Kaugmaarongidesse tuleb kaks äriklassi, millest üks on planeeritud vaikne – töötegemise jaoks. Uute rongide rattahoidikud on madalamad, nii et sinna jaksab ratta tõsta ka väiksema muskulatuuriga reisija. Škoda esindaja sõnul saab uut linnalähirongi võrrelda Škoda Superbiga, pikamaarongi aga Škoda Octaviaga.

Uus rong reisi ei kiirenda

Küsimusi võib tekitada Elroni otsus panna kiirrongid käima Kloogaranda. Pole ju praegu ka head rannailma, mis rahvamassid sinna sõitma paneks. Tõsi, rong läbib Keilat, kus elab palju Tallinna vahet sõitvaid inimesi, kuid ei jõua välja Paldiskisse, mis on elanike arvult Kloogarannast palju suurem.

„Kloogaranna valiti seepärast, et nii on võimalik tervikuna üks rongiringlus ära katta – rong sõidabki ainult Tallinna ja Kloogaranna vahet,“ selgitas Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe.

Ka ei muuda kiire rong sõitu kiiremaks. „Sõiduaeg jääb samaks. Läänesuunal tervikuna oleme sõiduplaanid teinud nii kiireks ja tihedaks, et veeremivahetus seda ei muuda. Küll aga muudab see teenuse mugavamaks. Rong on ruumikam, rattakohti on rohkem ja neid on mugavam kasutada, istmed on mugavad ja ka tellitavad,“ lausus Mäe.

Tartu kiirrongi asemel rong Tapani

Kui 15. detsembrist hakkab esimene uus rong sõitma Tallinna ja Kloogaranna vahet, siis 5. jaanuarist on Elronil plaanis hakata teenindama uute linnalähi- ja kaugmaarongidega liini Tallinn–Tapa–Tallinn.

„Kuivõrd uued Škoda rongid on kahesüsteemsed, saavad need sõita nii Tallinna–Aegviidu vahel oleva 3 kV kui ka Aegviidu–Tapa vahele rajatud 25kV kontaktvõrgu all. Seega saame Škoda rongide toel pikendada osad Tallinna–Aegviidu väljumised Tapani. Täpset sõiduplaani hetkel tehakse,“ rääkis Kristo Mäe.

Tallinna–Tartu liinil hakkavad kiirrongid sõitma pärast taristutööde valmimist. See tõrge on aga tõrvatilgaks meepotis, sest kindlasti ootab enamik eestimaalastest, et rong sõidaks Tartuni, mitte Tapani. Rõõmustada saavad aga sõjaväelased.

Algselt oli uute Tallinna–Tartu kiirrongide tulekuks planeeritud 2024. aasta lõpp, kuid tähtajad on erinevatel põhjustel pidevalt veninud. Vaatamata ambitsioonikate eesmärkide püstitamisele nii Eesti transpordi ja liikuvuse arengukavas kui ka Elroni enda poolt, pole nendeni jõutud.

Selle eest, et rongid saaksid võimaluse suurel kiirusel Tartusse sõita, vastutab Eesti Raudtee, sest Elron on vaid riigile kuuluv operaatorfirma, mis korraldab Eesti Raudtee AS-ile ja Edelaraudtee AS-ile kuuluval raudteel reisirongiliiklust.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann kinnitas kevadel Ärilehele, et raudteel tehtavad tööd on suures plaanis graafikus ja peaks sügiseks valmis saama. Seda paraku juhtunud ei ole, mistõttu kiirrong hakkabki sõitma vaid Tapani.

„Elron saab uued kaugmaarongid panna Tartu ja Narva suunal liinile pärast seda, kui AS Eesti Raudtee on vajalikud tööd taristul lõpetanud. Tartu valmib esimesena, Narva tööd algasid tänavu,“ kommenteeris Kristo Mäe.

Miks kiirrongid veel Tartu ei sõida?

ASi Eesti Raudtee juhatuse liige, tehnikadirektor Arvo Smiltinš ütles vastuseks Harju Elu päringule, et tegemist on tõesti väga mahukate töödega.

„Tegu on sajandi ehitusega toimival raudteel, kus on vaja arvestada väga paljude muutujatega ning leida kompromisse raudteeliikluse katkestuste osas. Sellistes projektides võib kahjuks tõesti tulla ette plaanide muudatusi, eriti kui meil toimetavad nii palju erinevad töövõtjad korraga ja tegemist on mitmeaastaste mahukate lepingutega,“ ütles Smiltinš.

Tööde ajakavad on tema sõnul finantseerimistähtaegadest tulenevalt algusest peale olnud ülipingelised, lisaks veel mõjutatud välistest teguritest, kuid tööd on praktiliselt Tartuni valmis.

„Hetke teadmise juures on meie lepingupartner lubanud meile lõpetada oma tööd Tartu suunas 2026. aasta sügisel ning Narva suunal 2028. aastal. Teeme endast kõik oleneva, et asjad liiguksid,“ lubas Eesti Raudtee tehnikadirektor.

Uuel aastal kuulutab Elron välja hanke veel viie rongi ostmiseks, mis sõidaksid juba 200 km/h.