Ministeeriumi poolt sotsiaaltöötajatele hangitud elektriautod on endiselt kasutusel, kuid projekt näitab hääbumise märke. Ühe aku laadimiskorraga saab teha vaid paar lühemat või ühe keskmise pikkusega sõidu. Kui talvel auto salongi elektriga kütta, jääb läbitud vahemaa veelgi napimaks.

2011. aastal sai Eesti Vabariik CO2 kvoodimüügist Mitsubishi elektriautod, millest kohalikud omavalitsused said 384 autot ja AS Hoolekandeteenused 40 autot sooviavalduste alusel. „Autode kohta on üldine tagasiside olnud hea,“ väidab sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna välisvahendite spetsialist Tanel Tomson.

Harjumaal on sääraseid kvoodimüügi elektriautosid, mida sotsiaaltööks kasutatakse, kokku 58. Need vuravad Aegviidu, Anija, Harku, Jõelähtme, Keila, Kuusalu, Kose, Raasiku, Saue, Vasalemma, Rae ja Saku vallas; samuti Keila, Loksa, Maardu ja Saue linnas.

Võtsime rõõmuga vastu

„Sotsiaalministeeriumi kaudu tuli pakkumine ja võtsime rõõmuga vastu. Võtsime kolm autot, et siis on lastekaitsjal, sotsiaaltöötajal ja koduhooldustöötajal võimalik toimetada nendega,“ meenutab Jõelähtme sotsiaaltöötaja Liivi. Tema vald sai need elektriautod mais 2012.

Koolitus elektriautoga sõitmiseks kestis tunni. „Ega ta põhimõtteliselt ei ole ju keeruline auto. Minule ta meeldib, ta on automaatkäigukastiga,“ arvab Liivi.

Saue vald soetas samal ajal ühe elektriauto, millega hakkas sõitma hooldustöötaja Rita: „Ta on tavaline auto automaatkäigukastiga. Midagi muud ei ole vahet, ainult see, et teda laetakse elektriga.“
„Tuleb arvestada eripärasid. Temaga saab sõita teatud hulga kilomeetreid, nii kaua, kui aku vastu peab,“ selgitab Liivi, kelle sõnul suvel peab aku vastu 80 kilomeetrit, talvel 55-60.

Rita väitel sõitis uus elektriauto ühe laadimisega koguni 130 kilomeetrit. Praegu on teepikkuseks suvisel ajal 100 km, talvel kõigest 45. Aku on nõrgemaks jäänud.

Laeb seitse tundi

Jõelähtme vallal on kaks laadimispunkti: vallamaja kõrval ja sotsiaalmaja juures, kus laadimistsükli pikkuseks tuleb seitse tundi. Hädalahendusena võib bensiinijaamades teha kiirlaadimist 15-20 minutiga, aga see ei ole Liivi arvates akule hea.

Saue valla elektriauto seisab tavaliselt Laagris tasulises parklas, kus teda ühtlasi laetakse. Laadimise kuuarveks tuleb 30 eurot. „See on naeruväärselt väike,“ muheleb Rita.

Pikemad vallasisesed sõidud jäävad Jõelähtmel 30 kilomeetri kanti. „Lastekaitse töötajal on elektriautoga väga palju sõitmist, samuti koduhooldustöötaja sõidab, viib kaupa kodudesse,“ räägib Liivi. Kui Liivi on elektriautoga sõitnud 22 000 kilomeetrit, siis lastekaitsja juba 44 000.

Rital on päevas vahel paar lühemat otsa Laagri alevis, vahel tuleb teha pikem sõit Tallinna. „Et vanurid saaksid kas poodi või arsti juurde, kus iganes neil vaja minna on.“ Rita läbisõit küündib 25 000 kilomeetrini.

Mis on elektriauto maksimumkiirus? „Räägivad 130, ma ei ole proovinud,“ ütleb Liivi. Ta ise on Tallinna-Peterburi maanteel sõitnud kuni 110-ga. Nii kiirendus kui pidurdus on head, halb on aga see, et rattad on väga kitsad. Talvel libeda ja suure tuulega võib masin minna külglibisemisse.
Elektriauto salong tundub kitsas. „Kui istuvad siin kõrvuti kaks suurt inimest, siis on juba küljed vastamisi,“ arvab Liivi.

Soojendab bensiiniahi

„Siis kui päike paistab, on väga hea soe,“ ütleb Rita elektriauto salongi temperatuuri kohta suvel. Talvel nii mugav ei ole. „Siis ikka jopega ja kinnastega sõidad.“

„Kui on siin neli inimest peal, siis külmal ajal võtab klaasid uduseks, jäässe,“ räägib Liivi.
„Meil on peale ostetud eraldi bensiinikütteahi. Me ei tarvita siis seda soojust auto aku pealt, vaid autot köetakse bensiiniahjuga,“ üllatab Liivi. „See osteti valla poolt juurde, muidu ei oleks talvel üldse võimalik sellega sõita.“

Elektriauto võib lülitada ka elektrisoojenduse peale, kuid siin on üks aga. Kui auto käivitamisel näitab tabloo võimaliku sõidu pikkuseks kuni 81 kilomeetrit, siis elektrisoojenduse lisamisel kõigest 60 ehk veerandi võrra vähem.

Rita autosse bensiiniahju paigaldatud ei ole. „Ma arvan, et elektriauto on sooja kliimaga väikese linna auto. Meie kliimasse ta väga hästi ei sobi, aga ta ajab asja ära.“

Juurde ei hangita

„Mina olen küll rahul,“ arvab Liivi igapäevatööks kasutatud elektriauto kohta. Muudeks asjatoimetusteks on Liivi perekonnal siiski bensiinimootoriga Škoda. Oma pere tarbeks elektriautot kavas osta ei ole.
Rita arvates peab tema tööauto vastu veel paar aastat, siis tuleks kindlasti akud välja vahetada: „Linnas sõitmiseks on see väga hea auto, aga kui sa oled ikkagi rohkem maarajoonis, meil Saue vald on ikkagi hästi suur ja pikk, siis meil oleks mõttekamad bensiiniautod.“ Eraelus sõidab Rita Toyotaga, tema abikaasa Volvoga, mis mõlemad neelavadki bensiini.

Ka Tanel Tomson sotsiaalministeeriumist tunnistab probleeme: „Mõned omavalitsused sooviksid, et auto oleks suurema mahutavusega. Samuti on juhitud tähelepanu sellele, et talvekülmas saavad autode akud kiiremini tühjaks.“

„Praegu ei ole sotsiaalministeeriumil plaanis elektriautosid juurde hankida,“ lisab Tomson.