Valimised on möödas ja elu saab edasi minna. Nendel valimistel on olnud erakordne roll valimisliitudel. Sellest räägitakse üleriigilises meedias vähe. Ikka tahetakse rääkida ühe või teise partei edust või ebaedust, aga valimisliitudest, kes on nende valimiste tegelikud võitjad, ei räägita peaaegu üldse. Häirib ka Tallinna tähtsustamine teiste omavalitsuste kõrval.
Mind paneb rõõmustama Harjumaa. 40% kõikidest hääletanutest toetas valimisliite. Uskumatu tulemus. See saavutati rängalt ebavõrdses võitluses kartelliparteidega, kes said oma kampaaniaks kasutada riigieelarvelist tuge, samas kui valimisliidud tegid oma kampaaniat isikliku raha eest. Ka haldusreformiga tekkinud suuremad vallad eeldasid erakondade paremat tulemust valimisliitude vastu. Õnneks vähemalt Harjus nii ei läinud.
Et toiduahel katkeks
Vabaerakond võttis tohutu riski, otsustades neil valimistel erakonnana mitte osaleda. Aga see risk tasus ennast ära. Me teeme nii, nagu me räägime. Endale kindlaks jäämine on aidanud murda parteide ainuvõimu kohalikes omavalitsustes.
Me soovitasime oma erakonna liikmetel kandideerida valimisliitudes ja esindada seal oma kohalikku kogukonda. Oma nimekirjadega välja tulles oleksime kindlasti vähendanud just valimisliitude tulemust, sest ainsa riigikogus esindatud erakonnana leiame me, et kohalik võim peab olema juhitud kohalike inimeste poolt, mitte parteide keskkontoritest. See mõttelaad kattub paljude valimisliitude omaga.
Ent mitte kõik valimisliidud ei kanna kogukondlikku mõttelaadi, vaid osa nendest üritavad üle võtta parteide halvimaid kombeid.
Parteilise diktaadi lõhkumiseks oleme esitanud riigikogule ka hulgaliselt eelnõusid, mis on kartellierakondade poolt tagasi lükatud. Muidugi hirmus, et äkki siis nende võimu vähenemisega kohtadel katkeb ka nende parteiline toiduahel. Nii oleme teinud eelnõu nn kahe tooli seaduse asendamiseks sellise korraga, kus iga uus mandaat kaotab eelmise. See tähendab, et kui sa riigikogu saadik juba oled ja osutud valituks kohalikku omavalitsusse, siis pead loobuma riigikogu saadiku kohast. Selline reegel on näiteks Euroopa Parlamendis.
Ebavõrdse võitluse vähendamiseks tegime eelnõu, mis nägi ette erakondade riigieelarvelise toetuse vähendamist nii, et edukad valimisliidud saaksid osa sellest endale. Muidugi lükati see tagasi. Lisaks tegime veel mitmeid ettepanekuid valimisseaduse muutmiseks, aga loomulikult ka need ei saanud mingit toetust.
Riiki võetakse tagasi
Vabaerakond ütleb, et riik peab olema ehitatud alt üles. Esmalt vaba kodanik, siis perekond, siis kogukond, siis kohalik omavalitsus ja alles täiesti lõpus tuleb riik. Tänapäeval peame lisama ka Euroopa Liidu. Selline arusaadav süsteem on kahetsusväärselt sassi läinud. Võim on koondunud väikese hulga otsustajate kätte keskvalitsuses. Parteid käsitlevad omavalitsusi toiduahelatena. Ah, see on üks mõnus koht, kuhu saame omasid tööle panna. Need omakorda üritavad tsementeerida oma võimu läbi sundparteistamise. Saad tööd mõnes munitsipaalametis, kui astud õigesse parteisse.
See on viinud olukorrani, kus tegelikud kohalikud probleemid kipuvad tahaplaanile jääma. Kohalikel parteisõduritel lastakse oma klanni toita unustades peamise – nad on valitud sinna, et kõikide kodanike heaks eluks tingimusi luua.
Valimisliidud suures enamuses üritavad seda süsteemi murda. Parteid omakorda tahaks tülikatest valimisliitudest lahti saada. Ilmekas tõendus selleks on nn kahe tooli seadus, mis lubab riigikogu saadikutel istuda ka volikogudes. 74% Reformierakonna Tallinnas saadud häältest oli tänaste riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmete poolt toodud.
Me ei ehi Vabaerakonda valimisliitude edusulgedega. Meil on väga hea meel, et oleme oma mõttelaadiga jõudnud valijateni. Harju valimistulemusi vaadates võib öelda, et Vabaerakonna programmiline eesmärk “Võtame riigi rahvale tagasi” on väikses osas teostunud.
Ent mitte kõik valimisliidud ei kanna kogukondlikku mõttelaadi, vaid osa nendest üritavad üle võtta parteide halvimaid kombeid. Siit-sealt on kuulda, et nii mõnigi senist võimu esindanud valimisliit kasutas kandidaatide sidumiseks nende nimekirjaga vanu parteilisi trikke.
Seetõttu on paslik lõpetuseks tuletada edukatele valimisliitudele meelde, et te ei ole võimul selleks, et oma kamba huve teenida, vaid selleks, et kõikidele valla elanikele parimat eluolu korraldada. Ikka kogukondi kuulates. Ainult siis saab teid uue aja kuulutajateks nimetada.
