Kassid, koerad, närilised ja papagoid, need lemmikloomad on kõigil nähtud. Julgemad valikud ja erinevad trendid liiguvad aga ka lemmikloomapidajate seas, iseasi kas neid ka järgima peaks.

Eestis on mitmeid kogenenumaid eksootikute pidajaid, kelle kodus on hulgaliselt erinevaid karvaseid ja sulelisi. Kõik nad on alustanud üksikute isenditega, aga armastus erilisemate tegelaste vastu on üha kasvanud ja nii ka lemmikute arv. Virge Võsujalg (VV), Eino Roosioks (ER) ja Keity Särg (KS) on erilisemaid tegelasi pidanud juba aastaid. Eksootiliste lemmikute pidamistingimused ja vajadusel ravi, eelkõige veterinaari leidmine, on keeruline ja kulukas.

Kes oli sinu esimene eksootik, kuidas sa temani jõudsid?

KS: Minu esimene eksootik lapsepõlves oli sisalik.

Eino ja prillkakk Beatrice. 

VV: Kivikakk Sämi, kes jõudis minu juurde välismaalt. Tegelesin siis ja tegelen siiani metsloomade abistamisega. Iga kord, kui sain vabastada hingelinnu, mõne kakulise, jäi hinge kriipima tühi auk ja nii ma endale isikliku kaku soetasingi.

ER: Kunagi olid mul nümfja viirpapagoid, põhikoolis sain loomaaiast esimesed Kanada lagled. Mind on alati metsloomad ja -linnud võlunud.

Kes on sinu lemmikud praegu?

KS: Praegu elavad minuga erinevat liiki sisalikud, maod, kilpkonnad, konnad, kõrberebased ja genetid.

Serval Jamour. 

VV: Kivikakud, savannipällid, maod, kilpkonnad, habeagaam, erinevad konnad, suhkruoravad, gekod, kaks valgetups-marmosetti.

ER: Minu hobitalus elab hetkel 40 erinevat liiki loomi ja linde. Näiteks prillkakk, lumekakud, erinevad rebaseliigid, ilves, servalid ja genetid. Neid saab jälgida Facebookis ja Instagramis Roosioksa hobitalu all.

Kes on sinu kõige lihtsam lemmikloom ja kes kõige keerulisem?

KS: Kõige lihtsamatest tooksin välja mao Opheodrys aestivus’e, kes on pisikene neoonroheline madu ja ta toitub ainult putukatest. Kõige keerulisem on kameeleon, kes tahab suurt hea ventilatsiooniga ja ideaalis üleni võrgust terraariumit. Lisaks vajab ta suuri temperatuuri kõikumisi, udu ja vihma.

VV: Kõige lihtsam on minu meelest pidada gekosid ja kõige keerulisemad lemmikud on ilmselt ahvid oma menüü ja käitumisnüanssidega.

Eksootiline loom vajab liigiomaseid tingimusi ja menüüd.

ER: Hetkel on mul kõige lihtsamini peetavateks loomadeks rebased, kelle puhul peab põhiliselt jälgima, et toiduratsioon oleks paigas. Kõige keerulisemad on metskitsed, nende menüü peab olema väga reguleeritud ja paigas. Keerulisemad on ka erinevad kakulised, serval ja ilves, raskemaks teeb selle jällegi toitumine, mis on väga spetsiifiline. Nad vajavad väga palju mineraale, vitamiine ja toitaineid ning 80% nende menüüst peab olema värske, mitte külmutatud toit.

Keda soovitaksid esimeseks eksootiliseks koduloomaks?

KS: Soovitaksin esimeseks seda, kes endale huvi pakub. Oluline on võimalus luua head tingimused, mitte järgida minimaalseid nõudeid.

Kõrberebane Stefi. 

VV: Maisi-roninastik, kõige lihtsamini peetav ja käsitletav, hea iseloomuga madu.

ER: Viirpapagoid, neid on lihtne pidada, kui tagada piisav lennuruum, igas loomapoes on neile vajalik toit saadaval.

Millele tuleks eksootikute toidulaua ja pidamistingimuste osas tähelepanu pöörata?

KS: Kõik nad vajavad väga erinevaid tingimusi ja juba see on keeruline, hea elukeskkonna maksumus läheneb 500 või enamale eurole. Lisaks on oluline pidevalt sisustust muuta ja ülesandeid anda, et nad igavusest passiivseks ei muutuks. Madu sööb reeglina külmutatud närilisi ja neid on lihtne hankida. Sisalik seevastu tahab elusaid putukaid ja minimaalselt viit erinevat liiki. Eksootiline loom vajab eksootilisi tingimusi, tänapäevase tehnoloogia juures ei ole see keeruline saavutada, kuid see maksab palju.

Virge ja savannipällid Pärl ja Daimond. 

VV: Toidulaud on kõige keerulisem pool, toidu kasvatamine võtab palju aega ja tegelemist. Pidamistingimuste juures on oluline: mida suurem, seda parem!

ER: Igal liigil peab olema liigiomane toit ja elutingimused. Lähtun alati riigi poolt ette nähtud nõuetest ja teen neist suuremad puurid. Kiskjate kasvatamise kurb pool on nende menüü, ostan sisse isavutte ja küülikuid, kasvatan närilisi. Lisaks ka toiduks kasvatatavate loomade spetsiaalne toit, see on väga kulukas.

Kas eksootikutega meenub ka mõni erilisem mälestus või juhtum?

KS: Meenub, kuidas kõrberebane Stefi raha varastas. Nimelt jäävad kapile tihti sendid vedelema, sealt on neid endal hea haarata. Mingist hetkest hakkasid sendid kaduma, keegi ei saanud aru, kuhu. Ühel päeval rebaste pesa koristades leidsin kõik kadunud sendid sealt üles. Kindluse mõttes viskasin paar senti maha, et näha, kas tõepoolest just rebased olid varandust kogunud ning muidugi oli Stefi kohe platsis ja viis hammaste vahel sendid pessa.

Opheodrys aestivus, putuktoiduline madu. Fotod Keity Särg, Virge Võsujalg 

VV: Ettearvamatu käitumine on igal eksootikul, sa ei saa iial 100% kindel olla, et keegi ei naksa või küünista. Ikka olen saanud hammustada.

ER: Mänguhoos või noore kiskja õpetamise ajal on vigastusi olnud küll. Keerasin kord pea samal hetkel rebase Louis’i poole, kui tema lõuad avas – sain alahuulde neli õmblust. Kui serval Jamour toas elas, siis une pealt end keerates suutsin teda ehmatada ja ta ründas unesegasena mu jalga. Ilves Toby on ka mind mänguhoos vigastanud, tahtis üle mu pea hüpata ja tagumise jala küünega tõmbas pähe ja näkku korralikud haavad. Otseselt ja meelega rünnanud ei ole mind keegi. Isegi koera ei usalda ma 100%, alati on võimalus, et loom või lind ründab.