Kuusalu vallavalitsuses on küpsenud eelnõu, millega soovitakse väljastada kasutusluba ärimees Sulo Niguli sadamarajatistele Andineeme küla Vaino kinnistul. Ühtlasi soovitakse jätta algatamata keskkonnamõju hindamine. Eelnõul ilutseb hiljaaegu vallavanemaks saanud Monika Salu nimi.

Kuusalu vallas Kolga lahega piirnev Vaino kinnistu on 3,3 hektarit suur. Sellest 0,4 hektarit moodustab metsamaa, 0,9 hektarit looduslik rohumaa ja 2 hektarit muu maa.

Sulo Nigulile ja Lemme Nigulile kuulub Magister Morum OÜ sai detsembris 2015 ehitusload Andineeme külas asuvale Vaino kinnistule kolme rajatise ehitamiseks, milleks olid kaitsemuul, slipp ja ujumis-paadisild.
Tööde tulemusena valmisid 91-meetrine põhjamuul, 46-meetrine lõunamuul, ujumis-paadisild ja slipp.

Omanikul õigust ülegi

Skandaali allikaks kujunes põhjamuul, mis oli lubatust kaks korda pikem ning paiknes ehitusprojektiga lubatud asukohast loode suunas. Ühtlasi selgus, et lahe põhja oli pinnast ja tahkeid aineid uputatud 2959 kuupmeetrit rohkem kui projektiga plaaniti. Miks Sulo Nigul projektist kinni ei pidanud?

“Mitmete ekspertide hinnangul ei taganuks eelprojektis kavandatud muul ja veealune kivivall paatidele sobivat veerahu akvatooriumis. Peamine erinevus eel- ja tööprojekti vahel seisnebki selles, et kaitsemuul rajati tööprojektiga vastavuses pikem kui eelprojektis kavandati, samas betoonist kai tehti neli korda lühemaks ja esialgselt kavandatud veealune vall rajati veetaseme kõikumisi arvestades 1,5 meetri kõrgusena üle veepinna ja lõuna poole tagamaks paatidele ohutut pöörderingi,” selgitab Nigul.

“Ehitust alustades informeerisin projekti muudatustest valda ja esitasin ka vastava tööprojekti. Poolteist kuud hiljem – minu järelepärimise peale! – teatas vald, et muudatused on piisavalt suured tagamaks uute ehituslubade taotlemist. Käitusin täpselt vallast saadud juhtistele. Vald ehituse peatamist ei nõudnud, samuti ei leidnud ehitusloaga projektist kõrvalekalletes midagi keskkonnaohtlikku keskkonnaameti mahitusel kohal käinud keskkonnainspektsioon,” väidab Nigul.

Tegelikult tegi Kuusalu vald 18. aprillil 2016 Magister Morumile ehk Sulo Nigulile ettekirjutuse lubatust palju pikema muuli ehitamine peatada kümne päeva jooksul. Sellega ajaga jõudis arendaja aga ebaseaduslikud ehitustööd peaaegu et lõpule viia.

“Magister Morumi ebaseadusliku ehitamise eest karistamise otsustab vallavalitsus,” teatas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi mais 2016 Harju Elule.

Piitsa asemel präänik

Nüüd selgub, et karistamise asemel võeti suund hoopis olukorra seadustamisele. “Vald esitas uued ehituslubade taotlused keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja siis algas mingi jama: keskkonnaamet teatas vallale, et ei kooskõlastata tagantjärele valmisehitatud rajatiste ehituslube,” jätkab Nigul.

Käesoleva aasta mais palus Kuusalu vald esitada rajatiste kasutusloa taotluse, mille projekteerija samal päeval rahuldas. “Kuu aega hiljem, 13. juunil teatas keskkonnaamet vallale, et nad on asjaga üldjoontes päri, aga et nemad ei kooskõlasta antud juhul kasutusloa taotlust läbi ehitisteregistri, vaid saadetagu neile sobivalt modifitseeritud kasutusloa taotlus meili teel. Minu teada tegi vald seda 20. juunil,” räägib Nigul.

Ehkki Kuusalu vallavolikogu avaldas 30. mail 2018 vallavanem Urmas Kirtsile umbusaldust, pöördub Harju Elu selgituste saamiseks tema poole “Praegu on puhkuste aeg ja ma puhkan,” keerutab Kirtsi esialgu. Täpsustavatele küsimustele tuleb otsekohene vastus.

“Ja tulebki seadustada. Ega seal on kaks varianti – kas lammutada või seadustada. Kuna lammutamine ei ole põhjendatud, siis minu arvates on põhjendatud seadustamine,” teatab Kirtsi.

6. juunil uueks Kuusalu vallavanemaks saanud Monika Salu jääb telefoni teel tabamatuks ega vasta ka meili teel ajalehe saadetud küsimustele. Vallavalitsuse eelnõu all on aga tema nimi. Eenõust on näha, et kasutusloa saamist üritatakse läbi suruda käesoleval aastal valminud OÜ Corsoni eksperthinnanguga.

See kultusekivi Kuusalu-Leesi tee ääres on veel alles, aga kivikangur selle kõrvalt kadus Andineeme sadama ehitamise ajal. 

“Tuginedes Corson OÜ tehtud eksperthinnangule, ei muuda rajatud paadisadam ja selle kasutamine looduslikku merevee kvaliteeti, kui on täidetud veesõidukitele ja nende sildumisele, hoidmisele ning veeliiklusele kehtestatud nõuded. Kasutamisloa väljastamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju veekvaliteedile ja hüdroloogiale,” seisab Kuusalu vallavalitsuse eelnõus.

Corsoni eksperthinnangule tuginedes väidab eelnõu, et paadisadama rajamise ja selle kasutamisega ei kaasne olulist mõju maakasutusele, see ei avalda negatiivset mõju Lahemaa rahvuspargile ning Lahemaa linnu- ja loodusalale ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

Samas on Corson välja toonud ka varjukülje. Nimelt tugeva läänetuule korral tekib paadisadama akvatooriumis kõrgete lainete tõttu paatide hoidmise turvalisusele oht, mis võib mootorpaadi avarii või uppumise korral avalduda ka mõningase naftareostusega.

Vallavalitsuse järeldus on aga: “Tugevate läänetuulte (20 m/s) tekitatud ohtu akvatooriumis asuvatele paatidele on võimalik minimeerida pikendades põhjamuuli 20 meetri võrra.” Ehk teisisõnu – pikendades ebaseaduslikku 91-meetrist põhjamuuli lausa 111 meetri pikkuseks.

“Eelhindamise tulemusena on Kuusalu vallavalitsus seisukohal, et kasutusloa andmisega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik,” seisab eelnõus.

Mureks on põhjust

Põhjuseid mureks oli rohkem kui küll. Juba 2011. aastal koostatud OÜ Altakon eksperthinnang hoiatas Andineeme sadama rajamisel tekkivate probleemide eest: “Rajatav struktuur võib setete liikumise süsteemi muuta selliselt, et ühel pool struktuuri intensiivistub settimine ja teisel pool kulutus, millega omakorda võib kaasneda rannajoone taganemine ühes lõigus ja teises lõigus meresuunas liikumine.”

22. detsembril 2017 pöördus keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman nii Kuusalu vallavalitsuse kui Sulo Niguli poole, rõhutades keskkonnamõju hindamise vajalikkust.

“Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkideks on muuhulgas kaitsta kultuuripärandit, traditsioonilist rannakalandust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri. Vaino kinnistule rajatud muul kindlasti ei järgi alal varem väljakujunenud traditsioonilist rannakalandust, sest kui võrrelda piirkonna ajaloolisi kaarte, on selgelt eristatavad vanade lautrite asukohad, aga mitte muul. Uue suuremahulise muuli rajamise ja rannajoone muutmisega on ajaloolised lautrikohad täielikult muudetud,” kirjutas Urman.