Tallegi kanalaid omava HKScani Estonia juht Anne Mere usub, et linnuliha tootmisel on Eestis tulevikku. Kvaliteet saavutatakse rangete bioohutusnõuetega, mida peavad täitma nii Kumna linnufarmide töötajad kui külastajad.
Anne Mere, 1980. aastatel oli eestlase unistus grillahjus küpsetatud broiler?
Jah, ma mäletan seda aega päris hästi. Grillbroilerid, mida siis tehti poodides kohapeal, olid kindlasti suur hitt. Ma mäletan ka seda aega, kui 10–15 aastat tagasi sõitsid ringi grilliautod, kus pakuti kuuma broilerit. Seda on nüüd kaubanduspildis vähemaks jäänud.
Aeg on edasi läinud. Milliseid toite kanadest praegu valmistatakse?
Kui kanalihast rääkida, siis väga suur osakaal kogu müügist on jahutatud maitsestamata
broileril, kas siis terve linnuna või tükkidena.
Eestlased on hakanud rohkem sööma broilerifileed. Kui varasemalt me olime rohkem koiva-tiiva usku ja osteti ka kogu lindu, siis tänaseks on Eesti oma tarbimisega liikunud läänemaailma suunas – tahetakse fileed.
Lisaks on hoogu kogunud mugavustoodete müük. Eelkõige pean silmas ahjuvalmistooteid. Kas seal on siis kotis terve maitsestatud kana või on karbis kanatükid. Võtad pealmise pakendi ära ja paned ahju. See on väga mugav, säästab aega ja sa ei pea ise mõtlema, et kuidas nüüd maitsestada ja kas ma oskan jne.
Miks peaks inimene kanaliha eelistama näiteks sealihale või veiselihale?
Kas peaks eelistama? Eks igal lihaliigil on omad võlud. Sõltub väga palju, kuidas ja mida keegi on harjunud sööma. Eestimaalased üleüldiselt on suured sealihasööjad. Eestlane tarbib aastas sealiha 40 kilo inimese kohta.
Järgmine on kanaliha 26 kiloga. Nii sealiha kui kanaliha tarbimine on kasvanud viimase kümnendi jooksul. Veiseliha tarbimine inimeste kohta on kõige väiksem, stabiilselt 9–10 kilo aastas.
Ma arvan, et kanaliha populaarsuse taga on kindlasti see, et ta valmib kiirelt ja ta on maitsev ja mõnes mõttes kergem kui sealiha. Sõltub kõik, kellel mis maitseeelistused on.
Kui kiiresti ühest koorunud tibust saab valmis broiler?
38 päevaga. Siis ta eluskaal on 2,36 kilo ja ta viikse lihatööstusesse.
Tallegi kanalates on küllaltki ranged puhtusenõuded. Milliseid puhtusenõudeid üks Tallegi töötaja päeva jooksul täitma peab?
Hügieeninõuded ja bioohutusnõuded on tõesti number 1. Enne kanalasse sisenemist tuleb läbida rida protsesse. Tuleb pesta käed, käia jalanõudega üle desomati ja panna selga spetsiaalriietus. Kanalasse sisenemisel midagi isiklikku kaasa võtta ei tohi.
See on igapäevane kanala töötaja vastutus, et ta jälgib neid nõudeid ja teeb kõik endast oleneva, et kõrvalised isikud, kes mingil põhjusel kanalasse külla tulevad, samuti neid nõudeid täidavad.
Me väldime neid külastusi, et tagada ohutus, et ei leviks haigused läbi inimeste lindudele ja linnud saaksid kasvada parimates ja ohutuimates tingimustes.
Hiljaaegu raputas Eestit Sanlinnu salmonellaga nakatunud munast tekkinud kriis. Kas on oht, et mõni haigus, näiteks linnugripp, võib ennast murda Tallegi Kumna kanalatesse?
Paratamatult igasugused loomade ja lindudega seonduvad haigused on risk, aga eks meie üks põhieesmärk ongi neid eemale hoida ja selleks peavad igapäevaselt absoluutselt kõik, kes siin territooriumil on, täitma rangeid hügieeninõudeid. Nende haiguste riskiga me peame igapäevaselt 24/7 elama ja toimetama.
Samamoodi puudutab see sealiha tootmist. Ega sigade Aafrika katk ei ole kuhugi kadunud, aga sellel aastal ei ole see õnneks – ja nüüd peaks kolm korda üle õla sülitama – ühtegi Eestimaa koduseafarmi sisse löönud.
Ma arvan, et Eesti põllumehed on adapteerunud olukorraga ja tõesti olnud väga hoolsad. Siinkohal suured tänud ka meie Kumna farmi ja teiste farmide töötajatele, kes on hoolt kandnud, et kuskilt pole haigusi sisse pääsenud.
Kui palju munejaid kanu ja lihakanu Eestis kokku on?
Munejate kanade kohta ei oska öelda. Broilereid meie kasvatame Tallegi farmides üles 11,5 miljonit aastas.
Kui palju inimesi Tallegi Eesti kanalates kokku töötab?
Tallegi linnufarmides töötab 23 linnutalitajat. Lisaks on igas farmis oma tehnik.
Ja kui suur oli eelmise aasta käive ja kui suur kasum?
Me eraldi kanaketi käibest ja kasumist ei räägi. Me oleme osa börsiettevõttest HKScan. Meie eelmise aasta käive kogu Baltikumi peale oli 160 miljonit eurot, sellest ärikasum 4,4 miljonit eurot.
Kas te usute, et kanaliha ja ka kanamunade tootmisel on Eestis tulevikku?
Kindlasti usun. Me oleme viimase viie aasta jooksul investeerinud kanaliha tootmisesse ja kogu kanaketti 5,5 miljonit eurot. See on selge märk, et meie tahame siin kasvada, meie tahame, et eestimaalastel oleks süüa kodumaist kanaliha.
Selle nimel me igapäevaselt toimetame.
