Veinivilla asub Kuusalu vallas Valgejõe külas, kus perenaine Tiina Kuuler edendab jõudsalt Eesti veinikultuuri – nii veini valmistamist kui ka joomist. Käesoleval aastal alustab perenaine viinamarjaistanduse rajamisega.
Veinivilla kuulub ogarate talude võrgustikku. Küsides, kui ogar on mõte, et Eestis on veinivilla, oskab perenaine ainult naerda. “Minu meelest ei ole see ogar mõte. Olen veine teinud aastast 2005. Minu jaoks on see lõbus. Eestis kõlab see veidralt, aga Prantsusmaal on see kõige tavalisem asi,” sõnab Kuuler.
Perenaine tutvustab rikkalikku 1,8-hektarist maatükki, mis jääb kõrgele jõekaldale. “Tänavu on plaan jõe küljele ehitada terrassid ja istutada viinamarjad. Siin on marjad päikesele avatud ja põhjatuul jääb künka taha – ideaalne mikrokliima,” selgitab ta. Näpunäiteid, kuidas kasvatada viinamarjasid terrassidel, on kogutud suisa Prantsusmaalt.
Kõik omal käel
Veinivilla veinid valmivad kodupeenral kasvavast toorainest: rabarberist erinevate marjadeni. “Eelmine aasta oli hea luuviljaliste aasta. Võib-olla on tänavu hea sõstra aasta. Paanikat ei ole, sest ma ei keskendu ainult ühele toorainele,” ütleb Kuuler muretult.
Enne kui uue aastaga saab algust teha, tuleb veinikojas ära villida kaks viimast eelmise aasta partiid, ca 2000 pudelit. Kokku tegi Kuuler eelmisel aastal üle 5000 liitri veini. Veinikeldrist leiab juba ladustatult 8 veinisorti ja 4000 pudelit, mis kõik on perenaise enda tehtud.
Kahe aasta peale, mil villa on tegutsenud, on investeeringuid tehtud üle 20 000 euro. “Kõik on oma raha. Riik ja erinevad toetusprogrammid alustavaid alkoholitootjaid ei aita,” nendib Kuuler.
Eesti veini maitse
Kuuleri sõnul suhtutakse Eesti veini siiani klišeelikult. Selles on oma osa vana kooli koduveinidel, mis tihti äädikaks läksid. Kuigi tooraine valikus ei ole aastate jooksul olnud suuri muutusi, on muutused toimunud Eesti veini maitses. “Tegijad teevad rohkem kuivemaid ja lahjemaid veine. Suur osa eestlasi joob praegu valget ja kuiva. Eelistatakse kergemaid, neid, mida saab toidu kõrvale nautida,” täpsustab perenaine, kelle enda lemmik on kodune arooniavein.
Kuuler, kes on koduveini aastaid propageerinud, ütleb, et koduveinitegijad tuleb tasapisi juurde. “Paljud, kes tahavad tootmist alustada, tulevad minu juurde konsultatsioonile ja küsivad: kui palju oleks mõtet aastas toota? Kuid tähtis on mõelda sellele, et kui palju suudad maha müüa. Veiniäris on veini tegemine üks lihtsamaid etappe,” tõdeb Kuuler.
Neid, kes suuremas koguses toodavad, on paar–kolm, kuid märgata on harrastajate arvu tõusu. Seda näitab kasvõi tänavune Maalehe koduveinikonkursi rekordiline osalejate arv, kus osalevaid veine on 203, neist Harjust 34 veini (14 eri tegijat). Aprillis maitseb veine žürii ja välja valitud 20 finalisti võistlevad 4. juunil Haapsalus Itaalia veinipäevadel.
