Eurostati statistika järgi on Eesti olnud aastast 2010 Euroopa suurim puidust tehase-majade eksportöör, mis näitab, et Eesti majatehaseid hinnatakse kõrgelt ning meie insenerid on innovatsiooniliidrid. Edu hoidmiseks on vaja pingutada.
Viimastel saadaolevatel (2023) andmetel on Eesti puitmajade tootmismaht 421,5 miljonit eurot ja ekspordiks läheb sellest 95% ehk ligi 400 miljoni euro eest. Meie suurimad ekspordipartnerid on Norra, Rootsi ja Saksamaa, järgnevad Soome, Suurbritannia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Island jt.
„Tänu integreeritud süsteemidele on meil hetkel edumaa. Aga eks tuleb vaeva edasi näha ja olla teistest sammu võrra ees.“
Eesti puitmajaliidu tegevjuht
Annika Kadaja
See oli üks oluline põhjus, miks 11 Eesti ettevõtet koostöös ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega (EIS) käisid hiljuti Saksamaal Münchenis toimunud maailma juhtival ehitusvaldkonna messil BAU, mille fookuses on arhitektuur, materjalid ja süsteemid. Messi külastab u 200 000 inimest, kelle seas on nii arhitekte, insenere, müügimehi, tootjaid, edasimüüjaid, arendajaid, ostjaid kui ka investoreid.
Püüti jalga veelgi rohkem ukse vahele saada
Kuigi Eesti on juba praegu puitmajade eksportimises Euroopa esimene – ekspordikäive on poole suurem meile järgnevatest Poolast ja Leedust, ning kogu Euroopa turust on Eesti ettevõtete käes muljetavaldavalt ligi veerand –, püüti Saksamaal jalga ukse vahele saada veelgi laiemalt.
EISi Saksamaa ekspordinõunik Tiina Kivikas ütles Harju Elule, et Eesti ettevõtetel läks messil edukalt. „Eesti ühisstendi asukoht messi puiduhallis oli äärmiselt hea, asudes tuiksoonel, mis tagas palju kontakte ja ka huvi meie ettevõtete vastu. Ettevõtted kiitsid messi rahvusvahelisust ja tõdesid, et nende stende külastasid potentsiaalsed kliendid erinevatest riikidest,“ kõneles Kivikas.
„Paljud ettevõtjad ütlesid, et ehitussektor Saksamaal on kindel koht, kuhu tasub investeerida ja mida on ka tehtud. Saksa keelt kõnelevad esindajad olid Eesti stendil väljas mitmetel ettevõtetel. Lisaks Eesti ühisstendile nägi messil üllatavalt palju Eesti ettevõtteid, kes polnud stendiga väljas, aga olid lihtsalt tulnud võimalusi uurima,“ lisas Kivikas.
Eestist osalesid ühisstendil Arcwood (Baltikumi juhtiv puitkonstruktsioonide tootja – tegutseb Põlvas), Avrame (energiatõhusad ja kiiresti paigaldatavad viilkatusega moodulmajad – tegutseb Tartus), Bisly (pilvepõhised hooneautomaatika lahendused, mis vähendavad üldkulusid), DecNord (dekoratiivsed ja niiskuskindlad täispuidust paneelid nii siseviimistluseks kui ka saunadesse), Lotus Timber (uuenduslikud puidukaitsetehnoloogiad ja fassaadilahendused), Matek (puitmajatootja, nii moodulid kui ka elemendid, nii ehitamine kui ka renoveerimine – tehas on Pärnus), Primostar (hüdroisolatsioonilahendused maa-alustele betoonkonstruktsioonidele), Viking Window (energiatõhusad aknad ja uksed – tegutseb Mäos), Wenture (ehitustööstuse digitaliseerimine spetsiaalse tooteteabe haldussüsteemiga – tegutseb Rakveres), ÖÖD (peegelmajade tootmine – tegutseb Tartus), Woodhouse Estonia (esindab ja edendab Eesti puitmajatööstuse klastrit).
Juba esimesed messipäevad kummutasid Kivikase sõnul meie ettevõtete jaoks müüdi, et Saksa turg on stagnatsioonis – messi külastatavus ja huvi meie ettevõtete vastu oli suur.
Edumaad tuleb hoida
Eesti puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kadaja sõnul on Eestil kuldaväärt kogemusi ja oskusi puitehituse vallas.
„Eesti majatootjad on innovatsiooniliidrid. Juba 2015. aastal ehitasime Norrasse toonase maailma kõrgeima puithoone. Täna lahendame keerulisi geomeetrilisi väljakutseid Keskkonnamaja näitel, aga teeme innovatsiooni ka renoveerimisel, kasutades selleks eeltoodetud puitkarkass fassaadielemente. Nendesse on juba tehases sisse integreeritud nii soojustus, ventilatsioon, aken kui ka fassaadiplaat,“ selgitas Kadaja.
Aastail 2015–2016 ehitas AS Kodumaja Bergeni linna 51 meetri kõrguse 14-korruselise kortermaja nimega The Tree (Puu). Majas on 62 korterit ning 4500 ruutmeetrit kasulikku pinda.
Korterid ehitati osadest, mis valmisid Tartu majatehases. On ilmselge, et Eesti ettevõttele poleks seda tööd antud, kui poleks usaldust ja head mainet selles valdkonnas. Annika Kadaja sõnul ei tohi aga loorberitele puhkama jääda, sest ka Saksamaa teeb puitmajade vallas teadus- ja arendustegevust.
„Tänu integreeritud süsteemidele on meil hetkel edumaa. Aga eks tuleb vaeva edasi näha ja olla teistest sammu võrra ees,“ ütles Kadaja.
Täpsemalt oleme tema sõnul maailmas esirinnas tänu ainulaadsele tootele – tehaseliselt eeltoodetud fassaadielemendile, mis sisaldab nii soojustust, ventilatsiooni kui ka välisfassaadi ning mille paigaldamisel vanale hoonele saab see soojustatud ja modernse ilme.
Tehaseline renoveerimine on tema sõnul Saksamaa ehitussektori üks põhiteemasid, mis oli ka BAU messil fookuses ning nõudlus selle vastu on väga suur.
Ehituse niinimetatud industrialiseerimine ehk tehasemajade kasutamine võimaldab standardiseerimise abil pakkuda paremat hinda, aga lisaks kiirusele on trumbiks ka kontrollitud kvaliteet – mida rohkem tehakse majatehases ära, seda vähem sõltub ehitus ilmastikuoludest.
„Eestis oleme pilootprojektina läbi viinud juba 21 kortermaja tehaselise renoveerimise, millega oleme tõestanud, et see võib olla kuni kaks korda kiirem kui traditsiooniline renoveerimine,“ lisas Kadaja.
HEA TEADA
Puitmajaliidu autiitlid 2024
Aasta tegija – Priit Kallas
Priit Kallas OÜ-st Iglucraft on toonud liidu juhatuse töö kaudu värskeid mõtteid ja ideid organisatsiooni arendamiseks ning olnud aktiivne väliskülaliste ja delegatsioonide vastuvõtmisel ja Eesti puitmajade propageerimisel.
Eesti puitmaja sõber – OÜ Balti Vara Ehitus
OÜ Balti Vara Ehitus on tehaselise renoveerimise eestvedaja. Nad on panustanud järjekindlalt mitme aasta jooksul tehaselise renoveerimise tutvustamisse ja arengusse, uue tuleohutusjuhendi väljatöötamisse, toetusmeetme disainimisse ja koostöösse ülikoolidega.
Eesti puitarhitektuuri mõjutaja – Iglupark
Noblessneri Iglupark on rikastanud linnaruumi ning tutvustanud puitehituse mitmekesisust ja võimalusi nii kohalikele kui ka külalistele. Noblessneri Iglupark on kompleks linnaruumis, mis lisab piirkonnale väärtust arhitektuurilisest vaatest ja on atraktiivne ka turistidele.
Allikas: Eesti puitmajaliit
