Eesti mesinike liit (EML) koos teiste mesinike ühenduste ning Celvia laboriga teevad koostööd selle nimel, et Eesti meeturg oleks puhtam.
„Võltsmee tootjad on suutnud mee sisalduse lahti kodeerida ja sellega suurt tulu teeninud, valmistades meelaadset toodet,“ räägib Eesti mesinike liidu juhatuse liige Valmar Palmsaar (pildil). Aastatepikkuse koostöö tulemusena, milles osalesid Eesti kutselised mesinikud, Tartu teadlased ja Eesti väikemesinikud, on valminud mee DNA-test, mis aitab vähendada võltsmee äri ning kaitseb tarbija ja tootja huve.
Hea, kui on tuttav mesinik
Hiljutistest mee DNA-proovidest selgus, et ka meie kauplustes müüdavast meest on ca 30% võltsitud. Samal ajal olid Saksamaa kauplustest võetud meeproovidest 80% mitteautentsed, Suurbritannias üle 90% ja Austrias koguni 100%.
„Kuigi kodustes tingimustes pole väga palju võimalusi, et võltsmett tuvastada, tasub siiski tähelepanu pöörata näiteks sellele, kas mesi kristalliseerub,“ toob Valmar esile. Eesti mesi kristalliseerub reeglina kahe nädala kuni kahe kuu jooksul, on ka erandeid. Mesi, milles on Eestis läänepoolsetel aladel ja saartel kasvava paakspuu õitelt kogutud nektarit, võib jäädagi vedelaks. Eri taimedelt saadud nektarid annavad meele mitmesugused omadused, mistõttu võivad ka mee värv, maitse ning kristalliseerumine olla üllatavalt erinevad.
Hiljutistest mee DNA- proovidest selgus, et ka meie kauplustes müüdavast meest on ca 30% võltsitud, Saksamaal olid 80% meeproovidest mitteautentsed, Suurbritannias üle 90% ja Austrias koguni 100%.
„Palja silmaga pole võimalik võltsmett tuvastada, seega on tarbija jaoks kõige turvalisem osta autentset mett oma ihumesinikult,“ soovitab Valmar. „Selle privileegi puudumisel tasub poelettidel oleva mee etiketti lugeda ning veenduda, et tegu oleks kohaliku meega ja purgil oleksid kirjas mesiniku andmed,“ lisab ta.
Milline on parim mesi?
Kasulike omaduste poolest võib Valmari sõnul parimaks meeks pidada näiteks kanarbiku- või tatramett. „Ka segaõitemetel on väga häid maitseomadusi ja iga meesõber leiab oma lemmiku,“ sõnab ta. Kui juhtub, et lemmikmesi on veel leidmata, tasub lugeda mee kohta näiteks Eesti mesinike liidu lehelt (mesinikeliit.ee/eesti-mesi/). Lehel on võimalik teha test oma lemmikmee leidmiseks (mesinikeliit.ee/testid/) või minna suvel külla mõne mesiniku juurde. Üks meeteemaline üritus on tulemas juba 18. mail Harjumaal Pärismaa Elamusteel.
Mesi ei ole aga ainus hüve, mida inimkond mesilastelt saab. „Mesilastelt saame kasu ka tolmeldamise teel – see on oluline koht, millel peatuda, et mõista mesilaste ja mesinike tähtsust maailmas laiemalt. Kui ei ole mesinikke, ei ole ka mesilasi enam sellisel määral ja kahju kannatab kogu inimkond,“ selgitab Valmar.
Miks mee DNA-testimine vajalik on?
Mee DNA-test annab infot nii mees sisalduvate õietolmutaimede kui ka nektari- ja lehemeetaimede kohta. Kuna lisaks taimede DNA-le sisaldab mee DNA teavet ka bakterite, seente ja loomade kohta, on testiga võimalik tuvastada mesilaste tervist mõjutavate haigustekitajate ja parasiitide olemasolu või kokkupuudet. „Kui testides tuvastatakse mõne haigustekitaja DNA-d, võib see tähendada, et tarus on aktiivne või hiljuti olnud nakkus või on olnud mesilaste ja mesindustarvikute kokkupuude haigustekitajaga,“ selgitab DNA-testi projektijuht Kairi Raime (pildil).
„Kuna DNA-analüüs on väga tundlik, võimaldab mee DNA-test tuvastada võimalikku nakkust või parasiitide rünnakut väga varakult, veel enne kui silmaga nähtavad sümptomid avalduvad,“ lisab Kairi. Mesinikul on võimalik võtta varakult tarvitusele täiendavad sanitaarmeetmed, et võimalikku hullemat olukorda, nakkuse levikut ja ka majanduslikku kahju ära hoida. →
