Kogu Eesti ühiskond – nii inimesed, ettevõtted kui ka riik – on ilmselt juba väsinud negatiivsetest kommentaaridest majanduse kohta. Kahjuks ei ole ka esimese kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta palju head rääkida.
Aastases võrdluses 2,4 protsendine ja kvartali võrdluses 0,5 protsendine majanduslangus taandumise märke ei näidanud. Sarnane langus on kestnud juba aasta. Kvartali võrdluses mõõdetuna on majanduslangus kestnud juba vähemalt üheksa kvartalit. Nii on Eesti majanduse maht kukkunud 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipuga võrreldes juba 6%, mis on viinud selle 2020. aasta teise poolaasta ehk enam kui kolme aasta tagusele tasemele. Kuna tööhõive ei ole SKT langusele piisavalt reageerinud, siis on SKT hõivatu kohta (tööjõu tootlikkus) langenud isegi 2018. aasta ehk kuue aasta tagusele tasemele.
Kui veel 2022. aastal ja 2023. aasta algul suutis Eesti SKT rahaliselt ehk jooksevhindades jõuliselt kasvada, siis mahtude languse ja hinnakasvu aeglustumise koosmõjul on majanduse rahaline ehk jooksevhindades kasv kiiresti aeglustunud. Esimeses kvartalis suurenes Eesti majandus rahaliselt aastases võrdluses vaid napi protsendi võrra, mis on allpool viimase kümne aasta keskmist (ligi 7%), sealhulgas tublisti madalam kui kahel viimasel majanduslanguse aastal.
Majanduslangus on laiapõhjaline
Majanduslangus on jätkuvalt laiapõhjaline. Esimeses kvartalis vähenes kahekümnest tegevusalast lisandväärtus kolmeteistkümnes ning suurima negatiivse mõjuga olid töötlev tööstus, energiatootmine, kutsealane tegevus ja kaubandus. Põllu- ja metsamajanduse, kinnisvaraalase tegevuse, netotootemkasude ja avaliku halduse lisandväärtuse suurenemine andsid küll tugevama positiivse panuse, kuid kolme esimest mõjutas oluliselt aastatagune madal võrdlusbaas. Avalik haldus ei ole aga turutootja ja selle tegevusala lisandväärtust arvestatakse paljuski selle tegevusala kulude järgi (tööjõukulud, maksud ja subsiidiumid, põhivara kulum). Netotootemaksude (peamiselt käibemaks ja aktsiisid miinus subsiidiumid) tugeva positiivse panuse taga on toonastest energiatoetustest (mis lahutati maksudest) tekkinud madalama baasi mõju.
Eksport on jätkuvalt tugevas languses
Välisnõudlus ei ole olnud veel piisav, et Eesti eksporti kasvule pöörata. Kaupade eksport on vähenenud juba kaks aastat järjest. Kui eelmisel aastal teenuste eksport suurenes, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis pöördus ka see langusesse.
Samas, kuigi puhaseksport (ekspordi ja impordi vahe) oli püsivhindades jätkuvalt negatiivne, siis võrreldes eelmise aastaga oli olukord märgatavalt parem ehk puhasekspordi negatiivne mõju SKT-le vähenes.
Sisemajanduse nõudlus väheneb
Sisemajanduse nõudluse (tarbimine, investeeringud ja varud) languse põhi jäi küll eelmise aasta teise kvartalisse, kuid ka esimeses kvartalis vähenes see püsivhindades enam kui protsendi võrra. Jooksevhindades sisemajanduse nõudlus esimeses kvartalis küll suurenes protsendi võrra, kuid see oli ligi 8-protsendilise pikaajalise keskmise kõrval nõrk tulemus.
Eratarbimise maht, mis möödunud aasta viimases kvartalis ajutiselt ja ka üsna tagasihoidlikult suurenes, pöördus nüüd taas langusesse. Nii oli eratarbimise languse mõju SKT-le esimeses kvartalis negatiivsest puhasekspordist suurem. Inimeste ostujõud küll paraneb tasapisi, kuid nõrk kindlustunne pidurdab tarbimist. Investeeringud küll suurenesid ettevõtete investeeringute toel kümnendiku võrra, kuid selle taga oli paljuski aasta tagune madalam võrdlusbaas. Kui 2021. ja 2022. aasta tarneraskuste ja sellele järgnenud nõudluse vähenemise mõjul ettevõtete varud oluliselt kasvasid, siis nüüd on need kiiresti vähenenud. Varude vähenemine tähendab küll suuremat müüki, kuid selle mõju oli ebapiisav näiteks ekspordi kasvule viimiseks.
Kuigi pikaleveninud majanduslanguse juures on Eesti tööturg üsna hästi vastu pidanud ja veel esimeses kvartalis majandus rahaliselt kasvas, siis on Eesti majandus tervikuna veel viletsas seisus.
Majanduse lähiaja väljavaade veidi helgem
Kuigi pikaleveninud majanduslanguse juures on Eesti tööturg üsna hästi vastu pidanud ja veel esimeses kvartalis majandus rahaliselt kasvas, siis on Eesti majandus tervikuna veel viletsas seisus. Majanduse üldine kindlustunne näitab küll mõningast paranemist, kuid see on ikka veel nõrk. Erasektoris (ehitus, töötlev tööstus ja teenused) pidurdab kahe kolmandiku ettevõtete majandustegevust ebapiisav nõudlus, kusjuures selliste ettevõtete osakaal on Läti ja Leeduga võrreldes oluliselt suurem.
Samas on majanduse lähiaja väljavaade pigem positiivne. Kuna palgakasv püsib inflatsioonist tublisti kiirem, siis inimeste ostujõu paranemine jätkub, mis peaks hakkama sisenõudlust parandama. Intressimäärade langus toob mõningast leevendust majapidamistele ja ettevõtetele, kuigi selle mõju veel käesoleval aastal on minimaalne. Välisnõudlus tervikuna peaks sel aastal paranema, kuid Soome ja Rootsi ehitusturu nõrkus on meie kaupade ekspordile jätkuvalt suureks piduriks. Aasta teisel poolel peaksime küll Eestis aastases võrdluses majanduse kasvu nägema, kuid aasta kokkuvõttes jääb see langusesse. →
