Kolmandal kvartalil jätkus Eesti majanduslanguse aeglustumine. Aastases võrdluses 0,7% vähenemine ja kvartali võrdluses 0,1% kasv (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna) vastasid meie ootustele.

Kvartali võrdluses kinnitab kasv kolmandas kvartalis, et Eesti majandus peaks olema pika majanduslanguse selja taha jätnud. Kuna nii teise kui ka kolmanda kvartali muutused olid piisavalt napid (teises kvartalis oli sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv kvartalivõrdluses marginaalne), võivad need kuu lõpus avaldatavas täpsustatud kvartaliarvestuses muutuda ja anda teistsuguse vaate Eesti majanduslangusest väljumisele. Samas peaks aastases võrdluses Eesti majanduslanguse aeglustumine jätkuma.

Eksport on kasvule pöördunud

Kuigi peamise kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse tootmismahud jätkuvalt vähenevad, on kaupade ja teenuste eksport kasvule pöördunud. Osaliselt on sellele kaasa aidanud eelmise aasta madalam võrdlusbaas. Kolmandas kvartalis oli puhasekspordi juurdekasv üsna tugev ja sel oli positiivne mõju SKT-le.

Euroopa Liidu majandus, kuhu Eestist suunatakse ligi kolmveerand kaupade ja teenuste ekspordist, on küll veel nõrk, kuid selle kasv ja nõudlus paranevad tasapisi. See peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Eesti tööstusettevõtted tegutsevad aktiivselt uute eksporditurgudega. Kuna tööstusettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul on nõrgenenud, siis on nende põhifookus selle parandamisel. See aga tähendab lisainvesteeringuid, mida toetab laenuraha odavnemine.

Energia tootmismahu kasv on kiirenenud. Eelmisel aastal tuli suurim osa ehk ligi pool Eesti majanduslangusest energiatootmise vähenemisest, kuid juba tänavu esimesel poolel selle tegevusala lisandväärtuse langus aeglustus. Kolmandas kvartalis energia tootmismahu paranemine jätkus elektrienergia tootmismahu tugevama kasvu toel.

Tarbimine on jätkuvalt nõrk

Kuigi keskmise palgasaaja reaalpalk kasvab juba eelmise aasta keskpaigast ja intressimäärade langus on andnud järk-järgult leevendust majapidamiste laenukohustustele, on jaekaubanduse müügimaht jätkuvalt languses. Swedbanki kaardimaksed näitavad, et ka kogu eratarbimine oli kolmandas kvartalis veel nõrk. Tarbimist pidurdab paljuski majapidamiste nõrk kindlustunne. Majapidamised on 37% oma hoiustest kandnud tähtajalistele hoiustele, mis on viimase kümne aasta suurim osakaal. Eesti pankade hoiustele makstavad intressid on küll alanemas, kuid need on jätkuvalt euroala kõrgeimad. Majapidamised on saanud tähtajalistele hoiustele makstavatest intressidest täiendavat tulu, mis võiks toetada nende tarbimist, kuid samas on tähtajalistel hoiustel ajutiselt kinni üle nelja miljardi euro ehk ligi viiendik selle aasta eratarbimisest.

Eesti majandust toetavad paranev välisnõudlus ja langevad intressimäärad

Valitsuse pingutused riigieelarve positsiooni parandamiseks on küll tervitatavad, kuid uus maksupakett pidurdab tarbimise ja kokkuvõttes ka kogu majanduse langusest taastumist. Samas aitavad meie majanduse tõusule kaasa välisnõudluse paranemine ja intressimäärade alanemine. Eluasemelaenude portfell on taas kasvamas, mis peaks elavdama kinnisvarasektorit. Selle aasta neljandas kvartalis peaks Eesti majanduse paranemine aeglaselt jätkuma, kuid aasta kokkuvõttes jääb SKT siiski püsivhindades langusesse. Järgmiseks aastaks ootame aga juba 1,5% kasvu. →