Möödunud aasta viimase kvartali 2,7-protsendine sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vähenemine aastases võrdluses vastas küll meie ootusele, aga kuna Statistikaamet täpsustas eelmiste kvartalite andmeid, mille põhjal langes eriti just kolmandas kvartalis majandus vähem, tuli aasta kokkuvõttes (-3%) meie prognoosituga võrreldes veidi parem. Möödunud aasta neljandaks kvartaliks oli püsivhindades SKT kukkunud kolme aasta tagusest tasemest veidi allapoole.
Majandus pole veel näidanud langusest väljumist
Aastases võrdluses majanduslangus taandumist ei näidanud, kuna teisest kuni neljanda kvartalini vähenes majandus stabiilselt 2,7%. Möödunud aasta SKT parandamine suurendas aga oodatust enam kvartali võrdluses aasta viimase kolme kuu langust. Majanduslangus jätkus seega juba kaheksandat kvartalit järjest ja nii tuleb tõenäoliselt ka käesoleva aasta esimene pool majanduses prognoositust mõnevõrra nõrgem, kuna viimase kvartali mõju kandub sellesse aastasse.
Jooksevhindades ehk rahalises väljenduses majanduskasv küll aeglustus, kuid erinevalt 2020. aasta koroonakriisist ning 2009. aasta majanduskriisist see langusesse ei läinud. Küll aga oli see aasta kokkuvõttes kaheksa aasta nõrgim (kui jätta välja 2020. koroona-aasta).
Samas jäi jooksevhindades SKT tase eelmisel aastal ja ka aasta viimases kvartalis pikaajalise trendiga võrreldes ülespoole. Küll aga langes alla pikaajalist trendi püsivhindades SKT.
Suurim mõju energiatootmise, töötleva tööstuse ja veonduse langustel
Enam kui kolmandik möödunud aasta püsivhindades majanduslangusest tuli energiatootmise kukkumisest. Ligi veerandi langusest andis töötleva tööstuse ning samas suurusjärgus ka veonduse lisandväärtuse vähenemine. Tugevalt mõjutas ka kutsealaste teenuste mahulangus. Töötleva tööstuse, energiatootmise ja kutsealaste teenuste langused aasta viimases kvartalis isegi süvenesid.
Kui töötleva tööstuse, veonduse ning kutsealaste teenuste lisandväärtuse vähenemise taga on nõrgenenud nõudlus, siis energiasektorit veab allapoole eelkõige fossiilsete allikate baasil kohaliku elektritoodangu vähenenud konkurentsivõime. Veondus on lisaks üldisele nõudluse vähenemisele saanud löögi ka Venemaa transiidi lõppemisest.
Töötleva tööstuse ja veonduse lisandväärtuste tugeva languse jätkumine möödunud aasta viimases kvartalis näitavad, et nõrk välisnõudlus pidurdab tõenäoliselt ka veel lähiajal Eesti majanduse langusest väljumist. Selle aasta alguses piiras vähene nõudlus ligi kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust. Lähiriikide võrreldes oli selliste ettevõtete osakaal ülekaalukalt suurim.
Suurel väliskaubanduspuudujäägil negatiivne mõju
Väliskaubanduses läks möödunud aastal halvemini just kaupade ekspordil, mille langus süvenes aasta teisel poolel. Kuna kaupade ja teenuste eksport vähenes impordist kiiremini, siis suurenes ka väliskaubanduspuudujääk ja selle negatiivne mõju majandusele oli väga suur.
Väliskaubanduspuudujäägiga sarnane negatiivne mõju SKT-le tuli ettevõtete varude vähenemisest. Kui tarneprobleemide tekkimisel ja hiljem järgnenud nõudluse nõrgenemise tagajärjel suurenesid ettevõtete varud erakordselt palju, siis möödunud aastal ei olnud ettevõtetel tarvis ja ka mõistlik enam nii palju lattu toota.
Kogumajanduse investeeringud vähenesid möödunud aastal küll vaid 3%, kuid sektorite vaates oli pilt erinev. Kui ettevõtete investeeringud olid tugevas languses, siis valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud aasta kokkuvõttes suurenesid. Samas, majapidamiste investeeringud, mida tehakse peamiselt kinnisvarasse, aasta teisel poolel vähenesid. Ettevõtete investeerimist pidurdavad vähenenud nõudlus, suurenenud ebakindlus ja kõrgele tõusnud laenuintressid.
Eratarbimine väljus langusest
Majapidamiste tarbimine vähenes neli kvartalit järjest ning möödunud aasta viimases kvartalis väljus see langusest, mis oli üsna ootuspärane. Tarbimismahu paranemisele viitas ka Swedbanki kaardimaksete statistika. Samas, kuigi majapidamiste reaalpalk kasvab juba alates möödunud aasta keskpaigast, on nende kindlustunne jätkuvalt väga nõrk ega näita veel paranemist. Selle põhjuseks on üha suurenev mure tööpuuduse tõusu ja oma finantsolukorra halvenemise pärast.
Euribori muutus mõjutab eluasemelaenude ja liisingute kaudu ligi veerandit majapidamistest. Kuigi euribori langus on sel aastal pidurdunud, peaks Euroopa Keskpank hakkama sel aastal oma intressimäärasid langetama, mis toob allapoole ka euribori. Kuna eluasemelaenude lepingud on seotud 6 kuu euriboriga, siis kandub euribori muutus laenumaksetesse viitega.
Ettevõtete konkurentsivõime halvenemine ohustab tööturgu
Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv ei ole reageerinud piisavalt SKT mahu langusele, on tööjõu tootlikkus viimastel aastatel tublisti vähenenud. Nii on näiteks tööjõutootlikkus hõivatu kohta kukkunud 2018. aasta tasemele.
Koos tootlikkuse langusega on oluliselt suurenenud ka tööjõukulu ühe ühiku kaupade ja teenuste tootmiseks, seega on nõrgenenud ka kulupõhine konkurentsivõime. Seda näitab ka tööstusettevõtete küsitlus, mille põhjal on nende konkurentsivõime oluliselt halvenenud eriti just eelmisel aastal. See võib sundida ettevõtteid rohkem koondama, kui nõudlus lähiajal paranema ei hakka.
Tasapisi paremaks
Vaadates Eesti suuremate eksporditurgude majanduskasvu prognoose selleks aastaks, peaksid need eelmise aastaga võrreldes veidi paremad tulema. See viitab nõudluse tugevnemisele, mis omakorda peaks suurendama Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Reaalpalga tõusu jätkumine ja intressimäärade oodatav langus peaksid majandusele täiendavalt positiivsema mõjuga olema.
