Nii nagu iga täiskasvanu on erinev oma murede ja iseärasustega, on ka lastel omad mured, mis ei lahene lihtsalt niisama ajaga.
Kui mure on sellist laadi, mis vajab sekkumist, näiteks ATH või kahtlus autismispektri häirele, tuleks esmalt abi otsida õppeasutuse tugispetsialistidelt, kes toetavad ja suunavad lapse koos vanematega vastava abini. Ära ei tohi unustada, et ka vanem ise vajab tuge.
Vanasõna ütleb, et „häid lambaid mahub palju ühte lauta,“ mahub muidugi, aga lastega tegelevate spetsialistide puhul on see kahjuks vaid unistus, et neid igale poole rohkelt jaguks ja täna on neid pigem vähe. Abi leidmine on keeruline, kui ei oska kuhugi pöörduda ja lapsevanem peab sellisel juhul väga palju ise ära tegema. Kui lasteaia- või kooliõpetaja on tähelepanelik, saab ka tema olla suureks abiks, et pere spetsialistide juurde suunata.
Esimesed sammud abini
„Vaimse tervise muredega kehtib sama põhimõte nagu teiste terviseprobleemide puhul – alustada tuleks perearstist. Perearstidel ja vaimse tervise õdedel on võimalik läbi viia e-konsultatsioon eriarsti ehk selles kontekstis psühhiaatriga, et vahetada infot lapse tervise osas. Seejärel hinnatakse, kas laps on vaja suunata psühhiaatri ehk eriarsti/spetsialisti vastuvõtule,“ soovitab Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonna pressiesindaja Sander Rajamäe.
Lisainfot on võimalik leida ka sotsiaalministeeriumi veebilehelt, mis hõlmab endas viiteid sellele, kust otsida vaimse tervise abi. Esmast vaimse tervise kriisiabi ning nõustamist noortele pakub ka peaasi.ee. Tartu Herbert Masingu kooli (THMK) kompetentsikeskus on üks neist kohtadest, kuhu saavad pöörduda nii lapsevanemad kui ka lastega tegelevad inimesed. Nõustamisele on oodatud vanemad, kes vajavad tuge ja infot oma psüühilise erivajadusega lapse paremaks mõistmiseks ja toetamiseks.
THMK kompetentsikeskus pakub nõustamist ja koolitusi ka psüühikahäirega laste ja noortega töötavatele õpetajatele, spetsialistidele ja KOV töötajatele, toetamaks psüühikahäiretega laste haridust lasteaias, põhikoolis ning gümnaasiumis.
Selleks, et lapsel oleks hea
Eesti Lastefondi juhataja, pereterapeut ja ATH tugirühma juht Sirje Grossmann-Loot soovib õpetajatele kuhjaga kannatlikkust. „Kuidas teised lapsed tavaklassis käivasse natuke erilisemasse lapsesse suhtuma hakkavad, oleneb palju klassijuhatajast. Klassijuhataja võib lapse positsiooni kollektiivis tõsta või madaldada. Kui õpetaja on sõbralik, toetav ja õiglane, siis tunneb laps ennast hästi ja teised suhtuvad temasse samamoodi,“ räägib Sirje.
„Iga lapse kooli või lasteaeda minek ajab vanemad ärevusse. Kui vanem on näinud kodus ja on kuulnud lasteaiast, et laps on püsimatum kui tema eakaaslased, emotsioonid vahetuvad kiiresti, kohapeal paigal olemine on raske, tähelepanu ei püsi ettenähtud tegevustel ja need jäävad sageli lõpetamata, on vanemal võimalus otsida abi,“ lisab ta. Kui lapsele on soov saada teraapiaid ja nõustamisi, siis õige samm on pöörduda Rajaleidjasse, sealsed spetsialistid suunavad abi vajava pere vajaliku teenuseni.
Nii nagu iga täiskasvanu on erinev oma murede ja iseärasustega, on ka lastel omad mured, mis ei lahene lihtsalt niisama ajaga.
Tasub uurida kohaliku omavalitsuse toetussüsteeme, mida on võimalik taotleda ja mida rahastatakse, need erinevad piirkonniti. Sellisteks teenusteks on näiteks sotsiaaltransport ning tugiisiku ja koduhoiu teenus. Tugiisiku teenust pakutakse küll erinevates piirkondades, aga võimalik on, et see inimene, kes teenust pakub, tuleb endal leida.
Lapsevanemad ei tohi ennast unustada
Olgugi, et olukord tundub kriitiline ja keeruline, tuleb lapsevanemal võtta aega puhkuseks, et suuta oma last aidata. See on justkui päästerõngas enne endale, et siis teisi päästa. Siin tuleb kasuks otsida sarnaste kogemustega inimesi, et oma teekonda jagada ja mitte tunda, et ainult minu perel on nii raske ja keeruline. Näiteks on olemas grupis koos käivaid kogemusnõustamise ringe ning olemas on ka kogemusnõustamise koda, mille kaudu võib leida nõustajaid igale murele ja igal pool.
Iga lapse kooli- või lasteaeda minek ajab vanemad ärevusse. Foto Thomas Park, unsplash.com Kuna abi ei ole kahjuks alati kõige lähemalt võtta, võib ette tulla, et pealinnast liiguvad inimesed oma muret jagama ka hoopis teise linna, sest sealt saab siiski reaalset abi. Lapse toetamiseks tuleb aru saada, et lapsel on samamoodi ebamugav. Tal on halb olla ja ta ei saa tegelikult hästi aru, mis toimub. Toetajal on võimalik aidata teda rahustada.
Lapsega ei saa keerulistel hetkedel rääkida tulevikust, sest tema jaoks on see esmakordne kogemus olla just seal ja praegu ning tulevikule ta suuteline mõtlema ei ole. „Rohkem kuulata kui ise rääkida. Iga nö juhuslikku lausejuppi tuleb tähele panna ja ega see mure ära rääkimine nii lihtne ei ole. Aga laps on just teid välja valinud, kellele ta oma asja usaldab ja usaldus on vastutus,“ soovitab Sirje.
Raviarveid on esitatud vähem
Terviskassa andmetel pöördusid aastal 2022 vanuserühmas 0–19 aastat kõne ja keele spetsiifiliste arenguhäirete puhul abi otsima 3861 inimest ning tervisekassale esitati kokku 9158 raviarvet. Aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega inimesi pöördus 3742, raviarveid 11 987 ning pervasiivsete arenguhäiretega inimesi kokku 1868, raviarveid 4924. 2023. aastal on seni kõne ja keele spetsiifiliste arenguhäiretega inimesi arsti juurde pöördunud kokku 2735 ning Tervisekassale on esitatud 5228 raviarvet. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirete puhul 3552 isikut, raviarveid 8381 ning pervasiivseid arenguhäireid 1532 isikul ning raviarveid 3178.
Kuhu pöörduda
Tallinnas on vaja asjakohase abi saamiseks pöörduda elukohajärgse linnaosa lapse heaolu spetsialisti konsultatsioonile, kes aitab välja selgitada, millise erialaspetsialisti poole esmajärjekorras oleks vaja pöörduda. Vajadusel saab linnaosa lapse heaolu spetsialist konsulteerida Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti spetsialistidega või küsida nõu Sotsiaalkindlustusametist.
