Majandus on langenud kümme kvartalit järjest. Ennustajad vana-aastaõhtul televiisoris ei lubanud lähitulevikukski midagi head, vaadati tulevikku siis kaartidelt või analüüsis ekspert majandusnäitajaid. Eesti konjunktuuriinstituudi vaated Eesti riigi majandusele ja meie kõikide rahakotile ütleb välja ka instituudi direktor Peeter Raudsepp.
Suvel saite mitmelt ministrilt hurjutada oma sõnade eest, et Eesti riik on teel Euroopa viie kalleima riigi hulka. Kas olete praegugi selle seisukoha juures?
Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp: Arvan, et minu tookordne väide on poole aasta jooksul väge veel juurdegi saanud.
Kuidas teie näete meie lähemat ja natuke kaugemat tulevikku?
Majandus on tsükliline. Kui langus pihta hakkas, mõtlesime, et tegu on järjekordse langusfaasiga, millele järgneb põhi, siis tõus. Praeguse majanduskriisiga päris nii ei ole, tsüklilisus on olnud oluliselt häiritud. Sest see pole kriis, mis põhineb majandusest endast tulenevatel põhjustel. See on kõikvõimalikest muudest põhjustest alguse saanud kriis. Võib öelda, et see majanduslangus on erinevatest globaalpoliitikatest tekkinud – keegi harrastab meie naabruses agressiivset geopoliitikat, keegi agarat rohepoliitikat, sulgedes tuuma- ja söejaamad enne, kui alternatiivsed energiaallikad on kasutusele võetud. Ka rahapoliitika on Euroopas olnud väga heitlik – kord toimub raha massiline juurdetrükk majanduse deflatsioonist väljaviimiseks, siis kiire intressitaseme tõstmine.
Meenutades veel, kuidas me ühiskonda sulgedes koroonakriisi lahendasime, ongi ehk peamised põhjused nimetatud, miks me täna oleme siin, kus me oleme ehk miks majandus on langenud kümme kvartalit järjest. Kuna põhjuseid on palju ja erinevaid, ei saa ka majanduse paranemine kergesti ja kiiresti aset leida.
Ka teistes riikides, eriti Euroopa Liidu riikides valitsevad samasugused majandustingimused nagu Eestis. Ometigi pole mujal majandus nii palju langenud …
Eks konkreetselt iga riigi olukord sõltu ka valitsuse langetatud majandusotsustest. Ja võib kohe öelda – sellist maksutõusu nagu Eestis kuskil mujal pole. Aga küsimus ei ole minu arvates ka ainult maksutõusudes, küsimus on ka selles, kuidas poliitiline juhtkond on kommunikeerinud oma otsuseid tõsta makse. Kommunikatsioonis on olnud palju vastuolulisust ja ebaselgust. Meenutagem vaid automaksu ümber toimunut. Kord pidi raha minema teede, siis riigieelarve lappimiseks. Selline kommunikatsioon on kindlustunde puudumist vaid süvendanud. Kõige paremini kinnitab neid sõnu majandususalduse indeks (vt majandususalduse indeksi graafikut), mis võrdleb tarbija käitumist erinevates riikides.
Graafikust paistab, et ka Soome tarbija pole just kõrge majandusliku kindlustundega.
Meie lähiriikidest on Leedu tarbija kindlustunne praegu ainsana üle pikaajalise keskmise. Soome tarbija kindlustunde kohta ütleksin, et see on samas klassis Eesti tarbijaga. Eesti tarbija majandususalduse indeks on aga Euroopa riikidest kõige madalamal tasemel.
Kõrvutades tarbija usaldusindeksit aga näiteks meie majanduskasvu indeksiga, selgub, et tarbija usaldusindeks ei sõltu ainult majandustulemustest. Ehk teisisõnu: ainuüksi majanduskasv ei ole see, mis meie tarbija kindlustunde üles viiks.
Ometi väidavad majandusanalüütikud, et inimeste ostujõud pole oluliselt langenud, koos hindade kasvuga on kasvanud ka sissetule-
kud …
Et palgad tõusevad, see on fakt. Eri meelt olen aga paljude analüütikutega selles, kas see on toonud kaasa ka ostujõu kasvu. Ei saa minu meelest meie sisetarbimise langust põhjendada ainuüksi sellega, et inimestel puudub kindlustunne. Pole õige mõelda, et päeval ajalehest hindade kallinemisest lugenud inimene läheb õhtul poodi ja hakkab otsima aina kollasemaks muutuvaid hinnalipikuid ainuüksi selle pärast, et ta luges negatiivseid pealkirju. Küllap tal on ka raha reaalselt vähem.
Toidukorvi maksumus on viimase kolme aastaga muutunud 40 protsenti kallimaks, samas suurusjärgus on kallinenud teenused. Sellel aastal tõusevad oluliselt maksud, jätkub kaupade kiire kallinemine, suure hüppe teevad riigilõivud.
Mida näitavad konjunktuuriinstituudi uuringud, kui palju meie peredest elab allpool vaesuse piiri?
Hinnatõus on mõjutanud perede toimetulekut selliselt, et toimetulekuskaala alumised 20 protsenti tarbijatest ei tule enam toime jooksvate kulude katmisega, nad kasutavad selleks varasemaid sääste või võtavad tarbimislaenu. Nii näitasid meie küsitluse tulemused läinud aasta kolmandas kvartalis. Nende andmete põhjal väheneb perede osa, kes kasutavad toimetulekuks sääste ja suureneb nende hulk, kes võtavad laenu. Eks pangad tea seda samuti.
Kui palju Eesti peredest elab vaesuse piiril?
See mõtteline „absoluutse vaesuse piir“ ütleb, et inimene ei ole oma sissetulekuga võimeline iseseisvalt toime tulema. Absoluutse vaesuse piiril elav inimene saab hoida omal elu sees, aga sissetuleku eest ei saa ta lubada endale eluaset. Et oma rahaga toime tulla, peab ta olema ülalpeetav. Sellepärast on minu jaoks „absoluutse vaesuse piiri“ tõmbamine natuke kunstlik. Mulle on konkreetsem mõiste „ilmajäetuse tunne“. Ilmajäetuse tunde all kannatavad enim üksikemad ja paljulapselised pered. Need on kõige ohustatumad grupid.
Toidukorvi maksumus on viimase kolme aastaga muutunud 40 protsenti kallimaks, samas suurusjärgus on kallinenud teenused. Sellel aastal tõusevad oluliselt maksud, jätkub kaupade kiire kallinemine, suure hüppe teevad riigilõivud.
See, et Eesti liigub Euroopa viie kalleima riigi hulka, nagu suvel mitmes meediaväljaandes väitsite, hakkab ikkagi tõeks saama?
Minu 2024. aasta suvel väidetut hakati ümber lükkama 2023. aasta andmetega. Öeldi, et meil nii ei ole. Ma arvan praegu, et minu väide on poole aasta jooksul saanud pigem väge veel juurde. Statistika, mille põhjal praegu hõisatakse, et majandus kasvab, näitab varasemat aega ja hetkel toimuvat. Möödunud, 2024. aastal vastu võetud otsuseid jooksev statistika ei kajasta. See, mis hakkab toimuma 2025. aastal, pandi paika 2024. aastal tehtud otsustega. Ja praegu tehtud otsuste tulemusi on kõige ausam hinnata 2026. aasta jaanipäeval.
2025. aasta teie kinnitusel siis inimestele kindlustunnet, majanduskasvu ega jõukust majja ei too?
Laias pildis – me sisenesime uude aastasse kasvavate hindadega. Toiduhinnad maailmaturul jätkavad tõusu. Eestis kiirendab käibemaksu tõus 1. juulist niigi suhteliselt kiiret hinnatõusu. Elukallidust kergitavaid maksumuudatusi on nii palju, et ei suuda kõike meeleski hoida. Mida see kaasa toob, hoiatasin juba 2023. aastal – maksude tõus toob kaasa hindade kasvu ja majanduslanguse pikenemise. Ega nüüdki muud tule – me kordame oma vigu ainult palju mastaapsemalt, pika majanduslanguse tingimustes.
Mida prognoosite Eesti ettevõtetele? Pangad oma aruandluses avalikustavad aina uusi kasumirekordeid …
Pankadel lähebki hästi. Eesti keskmine ettevõtete kasumlikkus on kesine ja langeb veelgi. Põhjus: ettevõtete võime luua kõrget lisaväärtust on langev. Tuleb toota järjest kallinevate kuludega – seda kinnitab kõige paremini elektriturul toimuv. Palkade kiire tõus, kallis ja veel kallinev elektrienergia, kerkivad maksud – see on foon, millega sisenesime sellesse aastasse.
Ka on Eesti välisinvestoritele järjest vähem atraktiivne. Uuringute põhjal langes Eesti atraktiivsuselt 58 riigi hulgas läinud aastal seitse kohta, 33. kohale. Me aina kaugeneme tipust.
Sage uudis on ka see, et välismaised firmad lahkuvad Eestist, eestlased ostavad osakud välja. Kuigi minu meelest mõisted kohalik ja väliskapital on aegunud. Eestlased investeerivad välismaale samamoodi nagu välismaalased Eestisse. Kapital otsib kasumit, mitte kodumaad.
Kui me teeksime siin laua taga aasta hinnatõstja konkursi, siis kes teie arvates selle võidaks? Toidutootjad? Energeetikud? Jaekaupmehed?
Mina ulataksin selle tiitli valitsusele juba otsustatud riigilõivude tõusu eest. Tiitli põhjenduseks toon näite siseministeeriumi haldusalast: passi või isikutunnistuse kiirkorras taotlus, mille eest varem tuli maksta 45 eurot, hakkab sel aastal maksma 250 eurot. See hinnatõus on enam kui 400 protsenti. Ega tavakorras taotlemine oluliselt vähem maksma hakka. Hindade tõus on sel aastal nii massiivne, et mitte keegi ega mitte miski ei jää sellest puutumata.
Lõpetaksin meie intervjuu optimistlikult. Tulin hiljaaegu pikemalt Lõuna-Ameerika reisilt, sõitsin läbi viis maad. Ja seal kaugel olles sain aru, kui hea on Eestis elada. Vaatamata kõikidele meie hädadele …
Eestis ongi hea elada!
CV
Peeter Raudsepp
Peeter Raudsepp, kellel on pikaajaline rahvusvaheline äriettevõtete juhtimise ja nõustamise kogemus, juhib Eesti konjunktuuriinstituuti alates 2023. aasta maikuust. Varem on ta juhtinud K-Rauta ketti, olnud Eesti Posti juhatuse esimees ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi eriala.
