Värske maksu- ja tolliameti (MTA) tellitud ja Kantar Emori korraldatud maksutahte uuring näitab, et Eesti elanike hinnangud maksusüsteemi lihtsusele ja õiglusele on halvenenud, peegeldades nii kavandatud maksutõuse kui ka majandusliku toimetuleku halvenemist.
Maksutahte indeks langes sel aastal 63,6 punktile, mis on uuringu seitsmeaastase ajaloo madalaim tulemus.
Kuigi üldjuhul peavad Eesti elanikud end maksekuulekaks ja enamik maksab enda sõnul kõik maksud õigel ajal ja korrektselt ära, siis hüpoteetiliste olukordade lahendamisel selgus, et lisatulu teenimisel on paljudel inimestel siiski huvi jätta raha täies mahus endale (st makse mitte maksta). Nt olukorras, kus tuludeklaratsiooni täites selgub, et tulemustasu ei ole seal arvestatud, lisaks 68% elanikest ise täiendava tulu deklaratsioonile. Seega u 2/3 elanikest käituks ausalt. Ülejäänud toovad põhjendusena välja nii inimlikku eksimust (ei mäletaks deklaratsiooni täites enam, et on teeninud lisatulu) kui ka õigustust, et lisatulu peakski olema maksuvaba ja keerulises majanduslikus olukorras kulub see raha endalgi ära.
Ilmselgelt motiveerib ebaausale käitumisele kehv majanduslik olukord: nende hulgas, kelle majanduslik toimetulek on keeruline, on oluliselt rohkem inimesi, kes jätaks nii tulemustasu kui ka lisatulu deklareerimata, seisab uuringu järeldustes. Samuti soosib tulude deklareerimata jätmist see, kui on võimalus mitte vahele jääda: nt sularahas teenitud tulu on keerulisem kontrollida ja seega pakub see ahvatlevat võimalust sissetulekute varjamiseks.
Inimeste hoiakud on muutunud
Kantar Emori uuringueksperdi Anu Varblase kinnitusel ei ole inimeste teadlikkus maksude maksmise suhtes oluliselt muutunud. Küll aga on muutunud inimeste hoiakud maksusüsteemi suhtes.
„47% vastanutest peab maksusüsteemi lihtsasti mõistetavaks, aasta varem arvas nii 56% vastanutest. Langenud on isiklik maksumoraal ehk varasemast vähem inimesi tunneks ennast halvasti, kui jätaks maksud maksmata. Samuti on suhtumine nn musta majandusse muutunud leebemaks,“ täpsustas uuringu läbiviija Anu Varblane. Tema sõnul on vähenenud inimeste nõustumine sellega, et tänu maksude maksmisele osutab riik kodanikele teenuseid.
65% vastanutest ei pea maksusüsteemi õiglaseks ja 73% arvab, et süsteem on viimastel aastatel muutunud senisest ebaõiglasemaks. „Uuringu tulemusi tõlgendades nägime n-ö protestihäält. Avatud vastustest ilmnes rahulolematus sellega, et inimesed ei mõista, kuhu maksuraha suunatakse,“ selgitas Varblane.
86% Eesti elanikest usub küll, et maksude maksmine on oluline kodaniku kohustus, kuid nende arvajate osakaal on võrreldes eelmise aastaga 5% langenud. Uuring näitab, et enamik elanikke on teadlikud maksude tasumise põhimõtetest – u 90% vastanutest teab, kuidas ja mille pealt tuleb makse maksta ning teeb seda enda sõnul korrektselt.
Aastaga on 6% võrra langenud nende inimeste osakaal, kes tunneks end häirituna, kui jätaks maksud maksmata. 5% võrra on langenud nende osakaal, kelle arvates ei tohiks nn mustalt töötada. Küll aga on varasemast 5% enam neid, kes ei nõustu, et kaupu või teenuseid ei tohiks nn mustalt osta – nii leiab 40% vastajatest.
Elukalliduse tõus lööb välja
See, et elu on kallimaks läinud ja see mõjutab inimeste käitumist, peegeldub ka Citadele panga küsitluse tulemustes. Värskest uuringust selgub, et oma igakuiste kulude vähendamiseks võtavad Eesti inimesed (79%) esmalt ette sooduspakkumiste tähelepanelikumalt jälgimise. Kokkuhoiukohtadest järgmisele kohale (51%) tuli püüdlus osta ainult põhitoidukaupu ja kulutada vähem suupistetele ja maiustele. 45% Eesti inimestest märkis, et teeb rohkem ise süüa ning sööb harvem väljas või tellib toitu koju, 41% ostab odavamaid alternatiive tavapärastele toodetele ning 11% vastas, et ostab vähem värsket toidukaupa.
Küsitlus näitas, et lätlased ja leedukad ei tunne, et nad peaksid nii palju oma kulusid kokku tõmbama kui Eesti inimesed.
Edward Rebane „Kuigi suuremast hinnatõusu perioodist oleme nüüdseks välja tulnud, siis on endiselt Eestis kõrge elukallidus ning numbrid hinnasiltidel on jätkuvalt tõusmas. Võib järeldada, et päris paljud Eesti inimesed on juba varem oma kulutusi kokku tõmmanud, kuid on nüüd sunnitud neid veel tegema,“ ütles Citadele Baltikumi jaepanganduse juht Edward Rebane (pildil).
Näiteks aasta tagasi, kui suured kulud hakkasid inimeste rahakotte alles pitsitama, märgiti peamiseks kokkuhoiukohaks just väljas söömist. „Ilmselt on praeguseks päris paljud selle juba ära teinud ning nüüd tuleb uusi kohti kokkuhoiuks otsida, näiteks nagu oma toidukorvis osadest toodetest loobumine,“ märkis Rebane.
Statistikaameti andmete järgi on eelmise aasta novembriga võrreldes kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad.
Vaikselt läheb paremaks
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on hulk seni raskustes olnud valdkondi suutnud uuesti kasvama hakata ja edasine liikumine jätkab paranemise kursil. Järgmisel aastal on oodatav majanduskasv 1,6% ning aastatel 2026–2027 umbes 3%.
Hinnakasv jääb kahel järgmisel aastal maksutõusude tõttu 4% lähedusse ja seejärel aeglustub. Maksutõusud annavad ligikaudu kolmandiku järgmise kahe aasta hinnatõusust.
Eesti majanduse väljavaate paranemisest annab tunnistust ekspordimahu kasv. Suur osa senisest majanduslangusest on seotud eksportivale sektorile osaks saanud tagasilöökidega. Eesti majandus sõltub kõige enam Euroopa majanduse käekäigust, millele prognoositakse kasvu kiirenemist, kuid üsna vaoshoitud tempos.
Palgakasvule prognoosib Eesti Pank raugemist. Selleni viib ka ettevõtete vajadus vahepeal vähenenud kasumlikkust taastada, kuivõrd palgakuludeks makstav tuluosa on jõudnud kõigi aegade tipu lähedale, sest ettevõtjad on eelistanud töötajaid säilitada.
Inimeste ostujõud kosub aeglaselt, hoogsam paranemine jääb eeldatavasti 2026. aastasse. Valitsuse kavandatud maksumuudatuste ja elukalliduse tõusu tagajärjel langeb tarbijahindade tõusu arvestav netopalk järgmisel aastal umbes 1%.
Tänavu kallineb tarbijakorv 3,6% ja kahel järgmisel aastal hinnatõus käibe- ja mootorsõidukimaksu ning aktsiiside lisandumise tõttu sellest madalamale ei lange. Maksude arvele läheb ligikaudu kolmandik eesseisvast hinnatõusust.
HEA TEADA
2025. aasta eelarve viib inimeste taskust ühe kuupalga
Riigikogus koalitsioonierakondade häältega vastu võetud 2025. aasta riigieelarve toob järgmisel aastal kaasa kümme erinevat maksutõusu. Eesti inimeste taskutest võetakse nende tulemusel ümmarguselt miljard eurot, mis tähendab keskmisele inimesele aasta peale ühe kuupalga kaotust. Nii on välja arvutanud opositsiooniline Isamaa erakond, mille juhi Urmas Reinsalu sõnul on Eesti saanud hinnatõusu suhtelise kiiruse poolest Euroopa meistriks.
2025. aasta maksutõusud:
1. jaanuar – tulumaksu 2% tõus;
1. jaanuar – ajalehtede käibemaksu tõus;
1. jaanuar – majutusasutuste käibemaksu tõus;
15. veebruar – saadetakse automaksu arved;
1. mai – elektriaktsiisi tõus 45%;
1. mai – diiselkütuse tõus 7%;
1. mai – maagaasi tõus 18%;
1. juuli – käibemaksu tõus 2%;
1. juuli – bensiini aktsiisitõus 5%;
1. oktoober – tuleb täies mahus tasuda tõusnud maamaks.
KOMMENTAAR
Enne kui läheb paremaks, tuleb veidi rihma pingutada
Tõnu Mertsina Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist
Kuigi Eesti majapidamiste tarbimine on veel nõrk, on keskmise majapidamise ostujõud kahel viimasel aastal tasapisi paranenud. Reaalpalk suureneb juba eelmise aasta keskpaigast ja isegi koos maksutõusude mõjuga on netopalk inflatsiooni arvestamata suurenenud.
Siiski, 2022. aasta kiire hinnakasv andis keskmise palga ostujõule nii tugeva löögi, et see pole siiani veel langusest taastunud. Meie prognoosi kohaselt peaks keskmine netopalk jõudma hindadele järele alles ülejärgmisel aastal.
Vanaduspension on aga viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning selle ostujõud tublisti paranenud. Näiteks kui viimase viie aastaga on hinnad kasvanud 41%, siis pension on suurenenud 61%. Ka alampalga kasv on selle ajaga inflatsiooni ületanud.
Sissetulekute ebavõrdsus aastatel 2022–2023 küll kasvas, kuid see oli ikkagi väiksem kui enne 2018. aastat. Sissetulekute ebavõrdsus Eestis on suurem kui Soomes ja Rootsis, kuid väiksem Lätist ja Leedust. Samas ei ole suhteline vaesus Eestis suurenenud. Eelmisel aastal oli selle määr 20,2%, mis oli vähemalt viimase 11 aasta madalaim näitaja.
