Valitsus kiitis järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia kokkulepped põhimõtteliselt heaks. Kergelt need läbirääkimised ei läinud, sest ajad on keerulised, kuid kokku ta sai. Nüüd järgnevad arutelud riigikogus.
Timo Suslov, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees: Eesti majandus jätkusuutlikuks
2024. aasta riigieelarve ja aastateks 2024–2027 koostatud eelarvestrateegia fookuses on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine. Kuid kõigest järgemööda.
Mis vajab parandamist?
Kõige keerulisem väljakutse seda eelarvet kokku pannes oli paratamatult küsimus, kuidas riik rahanduslikust august välja tuua. Et meiega ei läheks nii, nagu omal ajal Kreekas. Üle jõu elamine ei ole jätkusuutlik. Suve algul kiitis parlament heaks mitu maksumuudatust, mille tulemusel saab riigieelarve paremasse seisu. Samuti vaatasime üle mõned kulud, mille oli riik enda kanda võtnud, kuid mis käisid meile selgelt üle jõu.
Näiteks perehüvitiste maksumaksjatele jõukohasemaks muutmise tulemusel hoiame järgmise nelja aasta jooksul kokku pea pool miljardit eurot. Ühtlasi säästame tänu juba otsustatud kulude vähendamisele ja tulude suurendamisele ainuüksi intressikuludelt järgmisel neljal aastal kokku 77 miljonit eurot. Suurest rahalisest august välja ronimine ei juhtu küll üleöö, kuid kui minema ei hakka, pole lootustki kohale jõuda. Korras riigi rahandus on aga majandusliku sõltumatuse ja julgeoleku alus. Sellepärast me seda kõike teeme.
Julgeolek, julgeolek, julgeolek
Venemaa poolt Ukrainas esile kutsutud sõja tõttu on meie julgeolekuolukord endiselt taasiseseisvumisaja kõige keerulisem. Sestap on järgmise aasta riigieelarves jätkuvalt olulisel kohal riigikaitse. Nii sõjaline kui laiapindne. Kaitsekulud tõusevad vähemalt kolme protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust ja püsivad sellel tasemel järgmise nelja aasta jooksul. See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot.
2024. aasta riigieelarvest suunatakse investeeringute ja investeeringutoetustena tuleval aastal majandusse 1,7 miljardit eurot, mis annab keerulisel ajal tööd meie inimestele ja ettevõtetele.
Mõistagi jätkab Eesti Ukraina igakülgset abistamist, kuni nad on sõja võitnud. Agressiooni ebaõnnestumisele kaasa aitamine on parim julgeolekugarantii, mis väikeriigile võimalik. 2024. aasta eelarves on Ukraina ülesehituse toetuseks plaanitud ligi 30 miljonit eurot, sinna hulka on arvestatud EL osamakse suurenemine seoses kavandatava Ukraina toetusrahastuga, humanitaarabi ning Ukrainale Euroopa Liidust ja Investeerimispangast antud laenude toetamine. Eesti julgeoleku laiapindseks kindlustamiseks ja samal ajal riigi rahanduse korras hoidmiseks on järgneval neljal aastal vaja koguda täiendavaid eelarvetulusid suurusjärgus üks protsent SKP-st.
Lisarahastust vajavad näiteks sisejulgeolek, elanikkonnakaitse, laiapindse riigikaitse ja IKT investeeringud. Samuti kaitse erinevate hübriidohtude, küberrünnakute ja vaenuliku mõjutustegevuse eest. Lisaks Eesti inforuumi tugevdamine ja eestikeelsele haridusele üleminek, elukriitiliste teenuste (side, elekter, vesi, transpordiühendused) tagamine ja varustuskindluse suurendamine ning toimepidevuse suurendamine tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja muudes kriitilistes teenustes.
Tuleb debatt
Soovime lähikuude jooksul pidada laialdast ühiskondliku debatti selle üle, millistel alustel sellist laiapindse julgeoleku maksu kehtestada. Mõistame, et sedavõrd suur maksukoormuse tõstmine vajab pikemat ühiskondlikku arutelu. Kui veel korraks maksude juurde tagasi tulla, siis 2024. aastaks ei tule ühtegi uut maksu lisaks sellele, mis juba kehtestatud.
Mootorsõidukimaksu lükkame samuti edasi aastasse 2025, et võtta rohkem aega aruteludeks ja leida Eesti jaoks võimalikult hea lahendus. Ei tasu ka unustada, et 2025. aastast kaob keskklassi koormav maksuküür, mis jätab inimestele rohkem raha kätte.
Jüri Ratas, Riigikogu aseesimees, Keskerakond: riigieelarve kui pomm Eesti majanduse ja inimeste pihta
Valitsuskoalitsioon esitles 2024. aasta riigieelarve kokkulepet kui suurt töövõitu, kuid tegelikult on see läbikukkumine, pomm Eesti majanduse ja inimeste pihta. Mulle tundub, et koalitsioonil puudub reaalne tahe, julgus ja suutlikkus Eesti seisu parandada. Eesti majandus on langenud kuus kvartalit järjest, kuid selle asemel, et ettevõtlust turgutada, tegeleb valitsus Reformierakonna juhtimisel kärbete ja maksutõusudega.
Heites pilgu viimastele teadaolevatele andmetele, näitavad need, et selle aasta teises kvartalis vähenes Eesti päritolu kauba eksport aastaga koguni 29 protsenti ja investeeringud langesid aastaga seitse protsenti ehk ligemale viiendiku ja jõudsid umbes viie aasta taguste näitajateni. Pealegi on eratarbimine praeguseks vähenenud koguni neli järjestikust kvartalit. Teisisõnu tarbime iga kuu ühe päeva koguse võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
1000-eurost pensioni ei tule
Eesti kommertspankadele tulid jõulud sel aastal varakult: intressitõusude najal kiiresti kahekordistunud kasumid saab nüüd madalama tulumaksumääraga Eestist välja viia! Ja praegune koalitsioon esitleb seda mitme miljonilist kingitust pankadele veel oma suure töövõiduna – absurd! Sellist kõverpeeglis solidaarsust Eesti ühiskond ei vaja!
Pangad teenivad ainuüksi käesoleval aastal umbes miljard eurot puhaskasumit. Seetõttu on ühe kunagise pankuri väljend „pangad itsitavad pihku“ siinkohal täitsa asjakohane. Kirsiks tordil on loomulikult 400 miljoni suurune maksuauk aasta 2025 riigieelarves, mida peaminister ja rahandusminister on kutsunud ühiselt täitma. Kus oli Reformierakond oma kaasamisettepanekutega siis, kui teerulli kasutades tõsteti käibe- ja tulumaksu? Selline tegutsemine näitab suutmatust eelarvet teha ja ettepanek elanikke maksudebatti kaasata ei mõju usutavalt.
Ja kui koalitsioon usub siiski, et ajab õiget asja, miks siis keegi ei plaksuta? Kuidagi kõrvulukustav on see vaikus!
400 miljonit eurot pelgalt limonaadimaksuga kokku ei korja, mis tähendab, et lisaraha näpistatakse ilmselt tervishoiu ja eri toetuste arvelt: sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub umbes pool riigieelarvest. Lastega peredele juba tehti ära ja nüüd tehakse eakatega 1:0. Vanaduspensioni indekseerimine küll jätkub, kuid tulumaksuvabastus külmutatakse kohas, kuhu keskmine vanaduspension järgmisel aastal tõuseb. Erakorralist pensionitõusu see valitsus ei tee, seega võib maha tõmmata valimislubaduse tõsta keskmine vanaduspension vähemalt 1000 euroni.
Meie ettepanekud
Keskerakond on korduvalt eri ettepanekuid välja käinud, alustades jõukaid soosiva maksureformi ärajätmisest ja lõpetades ettevõtlust toetava abimeetmega. Tagasiside on olnud ümmargune null ja Reformierakond ajab, klapid peas, jonnakalt oma rida edasi. Kordan siinkohal üle Keskerakonna peamised ettepanekud.
Kärpimise ja palkade külmutamise jutu asemel tuleb: 1) loobuda Reformierakonna kinnisideest ja tühistada ainult jõukaid soosiv maksureform – võit eelarvesse ligemale 500 miljonit eurot aastas; 2) maksustada pankade hiigelkasumid; 3) kehtestada sõidukitele luksusmaks esmasel registreerimisel, kui nende hind on üle 100 000 euro; 4) viia ühiskonna tugevama sidususe nimel ellu astmeline tulumaks.
Miks keegi ei plaksuta
OECD raportist nähtub, et kuna energia ja toiduainete hinnad tõusid 2022. aastal järsult, asus enamik teistest riikidest kiiresti toetama kodumajapidamisi ja ettevõtteid, pakkudes ajutist fiskaaltoetust, sealhulgas käibemaksu ja aktsiiside kärpimist, soodustusi ja krediite ning kohendades üksikisiku tulumaksu.
Mitu riiki kehtestas ajutised maksud ootamatult kiiresti suurenenud kasumitele, solidaarsusmaksud või muud meetmed ettevõtete erakorralistele kasumitele, eriti energiasektoris, et aidata rahastada lisafiskaalkulusid ja leevendada hinnatõusude mõju eelkõige eriti haavatavatele rühmadele.
