Vennad Tavi Nirk ja Valde Nirk on isatalu 90 hektarist tagasi saanud 4,37. Sellest 0,6 hektari all paiknevad Peeter Suure merekindluse käigud ning sinna ei tohi ehitada, 0,3 hektarit soovib aga Seljaku tänava laienduse ja haljasala alla võtta Saue vallavalitsus.

“Ka sina, Brutus,” ütleb Saue vallavanem Andres Laisk, kui helistan talle, et Nirkide ja valla vägikaikaveo kohta küsida. Vallavanem nõustub siiski ajakirjanikuga tüliõunaks oleval alal kokku saama.
Saue vallas Laagri asula Seljaku tänava lõunaküljel on nimelt neli tühja kinnistut – Kirsimäe (1,31 hektarit), Suur-Kirsimäe (1,46 hektarit), Limberi (1,62 hektarit) ja Käspre (2,75 hektarit).

Kinnistutest kuulub Limberi Tavi Nirkile, Käspre Valde Nirkile. Ühtekokku on vendade käes seega 4,37 hektarit.

Detailplaneering nurjus

Käspre ja Limberi kinnistute detailplaneering algatati Saue vallavalitsuse korraldusega 29. novembril 2016 eesmärgiga üksikelamute või kahe korteriga elamute rajamiseks.

30. märtsil 2017 esitasid vennad Nirgid Saue vallavalitsusele eskiislahenduse, millega sooviti Käspre ja Limberi kruntidele ehitada 14 ridaelamuboksi, neli kaksikelamut ja üheksa üksikelamut kokku 32 130 ruutmeetrile.

Eskiislahenduse järgi oleks arendusest moodustanud ridaelamumaa 9874 ruutmeetrit (30,7 protsenti), kaksikelamumaa 8251 ruutmeetrit (25,7 protsenti) ning üksikelamumaa 14 005 ruutmeetrit (43,6 protsenti).

Saue valla üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks märgitud aga pere- ja ridaelamumaa. Üldplaneeringu seletuskirja järgi peab sellisel juhul üksikelamumaa moodustama kruntide maast vähemalt 80 protsenti. Saue vald soovis vendadelt Nirkidelt uut eskiislahendust, mida aga ei esitatud.

Tänavu 13. märtsil esitasid Tavi Nirk ja Valde Nirk Saue vallavalitsusele taotluse tühistada detailplaneeringu algatamise korraldus. 21. märtsil Saue vallavalitsus tunnistaski kehtetuks detailplaneeringu algatamise korralduse.

Puhverala ja merekindlus

Pingeid on tõstnud veel Saue valla soov luua Seljaku tänava lõunaküljele puhverala. See lõikaks nii Kirsimäe, Suur-Kirsimäe, Limberi kui Käspre kruntide küljest 25 meetri laiuse riba.

“Esiteks, et oleks reserv, et saaks kergteed kaugemale tuua ja jääks potentsiaalne laiendus Seljaku tänavale, mis on muutumas suurema transiitliiklusega tänavaks,” räägibb vallavanem Laisk.

Nirkide krundid Limberi ja Käspre paiknevad Saue valla idaosas, peaaegu et Saku valla piiril. 

2. juunil 2017 esitas Saue vald Tavi ja Valde Nirgile kirjalikult ettepaneku anda 25 meetri laiune riba tasuta avaliku haljasala maa kavandamiseks.

Nirgid pole seni nõustunud puhverala tarbeks maad loovutama. “Ülejäänud kahe kinnistu omanikega on meil kenasti kokkulepped paberil saavutatud,” ütleb Laisk.

Tüliõunaks on seegi, et Käspre ja Limberi kinnistutele ulatub osaliselt Peeter Suure merekindluse tunnelisüsteem, mis on ühtlasi Laagri nahkhiirte püsielupaiga piiranguvöönd. Seal ehitamiseks tuleb taotleda eritingimusi muinsuskaitseametilt ja lähtuda looduskaitseseaduse nõuetest, mis muudab seal ehitustegevuse sisuliselt võimatuks.

Nagu klaver põõsast

“Nad ei ole minuga ju kohtuma tulnud,” väidab Laisk Seljaku tänaval vendade Nirkide kohta. Ta ei tea, et ajakirjaniku kutsel kõnnib Tavi Nirk juba tema poole.

“Ja täiesti juhuslikult, nagu klaver põõsast,” on vallavanema esimene reaktsioon Tavit nähes.
Seljaku tänavale kutsub ajakirjanik ka Valde Nirki, aga tervisele viidates otsustab mees koju jääda.

“Põhiline probleem on siin ju selles, et virgestusalaks soovitakse siit saada 25 meetri laiune riba,” ütleb Tavi. See lõikaks Nirkide kinnistutelt ära 0,3 hektarit maad. “On arulage teha elava liiklusega tänava äärde virgestusala.”

Tavi väitel jooksevad tema ja Valde kruntide teise otsa all Peeter Suure merekindluse tunnelid, mistõttu 0,6 hektaril seal naguinii ehitada ei saa. Miks mitte kavandada virgestusala sinna, arvab ta.

Tavi juhib tähelepanu ka seigale, et Seljaku tänav aheneb nelja krundi järel, sest seal on lõunaküljel majad aedadega juba tänava ligi ehitatud.

Vallavanema sõnul on puhvertsoon aga vajalik, sest Seljaku tänavaga ühineb põhjaküljelt Nõlvaku põiktänav. “See on väga oluline tänav, kust tuleb palju uut liiklust peale pärast seda, kui ristmik ümber ehitatakse.”

Kui vennad kaotavad võimaluse ehitada nii puhvertsoonis kui merekindluse alal, oleks ehituskeelu all ühtekokku 0,9 hektarit. Kuidas vald seda õigustab?

“Üldplaneering ülteb, et planeeringualal tuleb ette näha 20 protsenti avalikku ruumi haljastust,” väidab vallavanem. 20 protsenti 4,37 hektarist on 8740 ruutmeetrit ehk ligikaudu 0,9 hektarit.

Tahavad kompensatsiooni

Kui detailplaneering nurjus paljuski selle tõttu, et vennad soovisid ehitada vähem eramuid ja rohkem ridaelamubokse, kui ala juhtotstarve ette nägi, siis nüüd on rollid vahetunud.

“Ridaelamu on tegelikult oma aja ära elanud. Ridaelamu ühendab endas nii eramu kui korterelamu kõik halvad küljed,” keerutab Tavi.

“Me olime valmis üldplaneeringu tõlgendamise piires teie planeeringuala keskosas lubama tihedamat hoonestust, mis oleks teile kokkuvõttes andnud täpselt samasuguse hoonestuse mahu, aga te ei soovinud seda,” vastab Laisk, mis viitab sellele, et 80 protsendi üksikelamumaa nõudest on vald valmis Limberi ja Käspre kinnistutel loobuma.

Mis saab aga puhvertsooni maast? Kas vennad annavad Saue vallavalitsuse kohtusse, kui nende kruntidest 0,3 hektarit ära lõigatakse?

“Ma ei ole mingi hasartne kohtus käia ja ei ole ka arvamusel, et Eesti kohtusüsteem väga hästi töötaks,” ütleb Tavi ja lisab: “Nii nagu advokaadibüroo väitis, siis selle võõrandamiseks on vaja õiglast tasu maksta.” Tema sõnul oleks vallavalitsus pidanud juba pakkumise tegema.

“Mõistlike kompromisside puhul mina olen valmis järgmine nädal kokku leppima, aga see eeldab kahepoolset vastutulekut,” arvab Laisk.

Meeste kehakeel on siiski säärane, et ei järgmisel nädalal ega ilmselt ka lähikuudel kompromissini ei jõuta.

TEAVE: Isatalu maad
• Vendade isa Alfred Verner Nirk oli jurist, ametilt sõjaväeprokurör ja siis sõjaväe kohtuvalitsuse ülem. Käspre talu pidas ta hobi korras, aga see hobi tähendas ligikaudu 90 hektarit Laagri kandis.
• Nõukogude võimu käsul hukati Alfred Verner Nirk 1941. aastal. Talu pidamist üritas esialgu jätkata tema abikaasa Ene-Tiia Nirk, aga siis tuli peale kolhoseerimine ja maad võeti perekonna käest ära. Ene-Tiia suri 1990. aastal.
• Kui Eesti iseseisvus taastati, said pojad Valde Nirk (sündinud 1932) ja Tavi Nirk (sündinud 1936) maade tagastamise käigus endale vaid murdosa kunagistest Käspre talu maadest – 4,37 hektarit Seljaku tänava lõunaküljel.
• Et maa on seal paene ja tuuline, kaalusid vennad esmalt tuuleenergia tootmise võimalust oma kruntidel, aga 2005. aasta detailplaneeringu kehtestamise järel võeti suund elurajooni arendamise kasuks.