USA president Donald Trump kuulutas ametivande andmise järel peetud kõnes, et Ameerikas on alanud kuldne ajastu. Inauguratsioonil olid tema kõrval maailma rikkaimad inimesed. Miljonid ameeriklased on aga mures oma riigi ja Trumpi ettearvamatuse pärast.

Mures on ka Saksamaa suursaadik USA-s Andreas Michaelis, nagu selgub lekkinud konfidentsiaalsest dokumendist. Selles ütleb ta muuhulgas, et Trumpi administratsioon võib röövida USA õiguskaitseorganitelt ja meedialt iseseisvuse ning anda suurtele tehnoloogiaettevõtetele sõnaõiguse riigi juhtimises. Suursaadik hoiatas võimu koondumise eest presidendi kätte Kongressi ja osariikide arvelt.

Ent teisalt on neid, kes arvavad, et Trump on Eesti jaoks parem president kui eelmine riigijuht Joe Biden (või oleks olnud ta järglane), kes paljude arvates tegi „liiga vähe ja liiga hilja“, näiteks meile olulise Ukraina osas. Trumpi lubadus oma esimese 24 h jooksul Ukraina sõda lõpetada jäi aga paraku (ettearvatult) täitmata.

Kas Trump annab endale armu?

Vahetult enne ametist lahkumist tegi Joe Biden huvitava liigutuse – ta andis armu oma pojale, kuigi oli lubanud seda mitte teha. Väidetavalt olid kohtud kohelnud tema poega relvaseaduse rikkumise jms süüdistuses erapoolikult, kuna tegu oli presidendi pojaga.

Sellega seoses läheb kohe põnevaks. Nimelt pakub kõneainet küsimus, kas Donald Trump annab iseendale armu. See võimalus on tal olemas ja analüütikud kalduvad arvama, et tal võib see ka läbi minna, sest ülemkohtus on konservatiivsetel vabariiklastel enamus ja võimalusel nad Trumpi toetavad.

USA presidendid on harrastanud omakasupüüdlikke tegevusi läbi aegade. Trump tegeles esimesel ametiajal nepotismiga, määrates oma pereliikmeid kõrgetasemelisteks Valge Maja ametnikeks. Bill Clinton ei nimetanud mitte ainult oma naist föderaalse tervisekomisjoni juhiks, vaid andis ka oma poolvennale armu.

Kuid Trump on erinev. Temast sai esimene ametis olev president, keda on kuritegude eest karistatud. Ta on süüdi mõistetud 34 kuriteoepisoodis äridokumentide võltsimises. Samuti süüdistatakse teda valimistulemuste ebaseaduslikus mõjutamises 2020. aastal. Nüüd, kus ta on tagasi Valges Majas, ei pruugi tema tegudel olla mingeid tagajärgi, vähemalt mitte enne tema ametiaja lõppu. See lööb demokraatia häirekellad kõlisema.

Mida Trump lubas ja tegi?

Trump allkirjastas, nagu lubatud, juba esimesel päeval presidendina kümneid täitevkorraldusi, püstitades omalaadse rekordi. Need on otsused, mis ei vaja Kongressi heakskiitu. Kuid vabariiklastel on nüüd enamus (kuigi napp) nii esindajatekojas kui ka senatis, mis annab Trumpile võimu suruda läbi otsused, mida ta vajalikuks peab, ehkki nendega läheb täitevkorraldustest enam aega.

Kõige loosunglikumad lubadused esimesel tunnil presidendina olid USA lipu paigaldamine Marsile, Mehhiko lahe ümbernimetamine Ameerika laheks, inflatsiooni ja kaupade hindade alandamine ning ­sõnavabaduse taastamine Ameerikas – mis iganes see tähendab.

Uute täitevkorraldustega taganes maailma rikkaim riik värske presidendi käsul Pariisi kliimakokkuleppest (sest Hiina saastab karistamatult ja USA võib siis ka) ja astus välja maailma terviseorganisatsioonist (WHO) (et see ei käsutaks USA-d). Trump lubas ka leevendada piiranguid avamerel naftapuurimisele ja kaotada elektrisõidukite soodustused, mis annab eelise USA suurreostajatele. Sealjuures saab löögi ka tema kaasvõitleja, elektriautotootja Tesla omanik Elon Musk, kuid too sai ju siiski loa paigaldada USA lipp Marsile.

Trump lubas kehtestada Mehhiko piiril riikliku hädaolukorra ning saata sinna USA sõjaväe, et migrante heidutada. Kokku on ebaseaduslikke immigrante USA-s üle kümne miljoni ja nende kõigi korraga väljasaatmine on üpris raskesti teostatav, kui mitte võimatu. Kuid see oli Trumpi valimislubadus.

Trump andis armu enam kui 1500 inimesele, kes mõisteti süüdi 2021. aasta Kapitooliumi mässus. Ka see oli paitus tema suurimatele toetajatele.

Ta allkirjastas korralduse, millega nimetas Mehhiko narkokartellid ja mõned muud kuritegelikud organisatsioonid välismaisteks terroriorganisatsioonideks.

Värske president pööras ümber 78 Bideni-aegset korraldust (nt mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise direktiivide tühistamine). Liberaalsed rühmitused on lubanud nii mõnegi Trumpi korralduse kohtus vaidlustada, seega pole kõik lõplik.

Miljardärid puldi juures

Trump andis Hiina omanduses ülipopulaarsele sotsiaalmeediarakendusele TikTok veel 75 päeva aega TikToki USA haru müümiseks. Muidu oleks see keelustatud.

Inauguratsioonil seisid pea kõige ees maailma kolm rikkaimat inimest: Tesla, sotsiaalmeediakeskkonna X ja kosmosefirma SpaceX juht Elon Musk, Amazoni boss Jeff Bezos ja Meta (Facebook, Instagram, WhatsApp) juht Mark Zuckerberg, kes olid suurüritusel Trumpi juures isegi eespool kui vanad väärikad vabariiklased.

Oma kõnes rõhutas Trump, et temast saab „rahutegija ja ühendaja“, kes algatab Ameerika „kuldse ajastu“. Tehnoloogiaettevõtja Lauri Almann ütles ERR-ile, et tema hinnangul kogunes Trumpi juurde lavale 12 triljoni dollari koguväärtuses miljardäre – peale USA peamiste tehnoloogiaettevõtete oli kohal ka Euroopa rikkaim inimene Bernard Arnault.

Kõige loosunglikumad lubadused esimesel tunnil presidendina olid USA lipu paigaldamine Marsile, Mehhiko lahe ümbernimetamine Ameerika laheks, inflatsiooni ja kaupade hindade alandamine ning sõnavabaduse taastamine Ameerikas – mis iganes see tähendab.

Kui võtta ülirikaste ettevõtjate mõju riigijuhtimisele, võib tõesti eeldada, et nad saavad olema ülekullatud. Ülejäänud maailma jaoks toob Donald Trumpi tagasitulek kaasa suurenenud ebakindluse ja valmistumise ootamatuteks keerdkäikudeks kaubandus- ja geopoliitikas.

Juba on ta tekitanud kõvasti segadust oma vaenulike ähvardustega Gröönimaa, Panama, Mehhiko ja Kanada suhtes. Ta teatas uuesti, et Taani võib kõigest hoolimata nõustuda tema plaaniga osta Gröönimaa ja ütles, et on kindel, et „Taani tuleb selle ideega kaasa“. Gröönlased ja taanlased on aga selgelt välja öelnud, et Gröönimaa pole müügiks. Tollitariifide kehtestamise direktiivid Kanadale ja Mehhikole Trump juba allkirjastas.

Turud on aga olnud Trumpi suhtes optimistlikud ning tema poliitika fossiilsete kütuste, eriti nafta puurimise osas on saatnud USA ja globaalsed turud tõusuteele. Ka USA dollar on tugevnenud, nagu ka krüptovaluutad.

Donald Trumpist saab pärast Grover Cleavlandit teine president USA ajaloos (1885–1889 ja 1893–1897), kes naaseb võimule pärast Valgest Majast välja hääletamist. Ta asendab Joe Bideni kui kõige vanema presidendi, kes USA-l kunagi olnud on. Loodetavasti lahkub ta nooremana ja väärikalt. →