Möödunud nädalal teatas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, et riik ei anna raha maakondlikele valguskaablivõrgu rajajatele, vaid korraldab 20 miljoni euro jagamiseks konkursi. See oli teiste seas ebameeldiv üllatus ka Harjumaale, kus kaardistati valguskaabli ühenduse soovijad ning oodati, et riik annaks võrgu rajamiseks raha.
Harjumaal tegeles siiani valguskaabli võrgu planeerimise ja rajamisega Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt asutatud DigiMaa. Sel suvel lõppes võrguga liituda soovijate registreerimine ning tulemuseks oli u 18 000 sooviavaldust, mis on üle poole Harjumaa majapidamistest.
Seni oli DigiMaas võrgu planeerimisega tegeldud heas usus, et riik täidab oma lubaduse ning rahastab võrgu projekteerimist ning rajamist. Uus olukord tähendab aga seda, et konkursi võidab ja 20 miljonit saab üle-eestilise võrgu rajamiseks mõni suurettevõte (tõenäoliselt Elektrilevi, kes on sellest soovist juba avalikult teatanud) ning DigiMaa seni tehtud töö on asjata.
Ei tulnud üllatusena
Minister Palo põhjendas oma meelemuutust sellega, et sel sügisel andsid Telia ja Elektrilevi ministeeriumile teada, et kavatsevad senisest rohkem investeerida kiire interneti ühendustesse. „Me saime ka sellest aru, et maakonnapõhised ärimudelid (üks neist on DigiMaa – M.T.) ei pruugi tööle hakata, kui arvestada uusi erasektori investeeringuid,“ kirjutas Palo ajakirjandusele saadetud seletuses.
DigiMaa tegevjuht Olav Harjo ütles Harju Elule, et Elektrilevi soov hakata ise valguskaablivõrku ei tulnud talle üllatusena. „Ma ise olen Elektrilevile ka seletanud selle valguskaabli äri põhimõtteid ja julgustanud neid selles suunas töötama. Millegipärast juhtus aga see, et nad mõni nädal tagasi andsid meile teada, et nad ei soovi teha enam koostööd DigiMaaga ega teiste digiprojektidega, vaid hakkavad iseseisvalt ja oma strateegia järgi lairibavõrke rajama,“ rääkis Harjo.
Küll tuli üllatusena talle ministeeriumi kiire otsus, et digiprojektidele mõeldud toetus läheb hoopis mõnele suurfirmale. „Selliselt demokraatlikus riigis asju siiski teha ei tohiks,“ arvas Harjo. „Praegu on käimas kümnes maakonnas digiprojektid, millega on seotud sajad inimesed. Ligi 55 000 majapidamist on esitanud sooviavalduse saada enda majja lairiba ühendus.“
Mis saab edasi?
Palo käis välja veksli, et kogu Eesti saaks katta kiire internetiga, kui Elektrilevile anda 20 miljonit eurot. Harjo sõnul maksaks kogu Eesti katmine pigem 300 miljonit, kuid suur osa sellest saaks teha majanduslikult isetasuvalt ehk ilma riigi toetuseta. „Kui suur riigipoolne toetus peaks terve Eesti peale olema, on veel keeruline öelda, kuna praeguseks ei ole veel teada, kui kaugele on Elektrilevi suuteline minema ilma riigi toetuseta,“ märkis ta, ja lisas, et Elektrilevil on kindlasti olemas võimekus võrk välja ehitada, kuid see võib võtta kauem aega, kui oli plaanis nt DigiMaal.
Harjumaad võib aga otse puudutada ministri väide, et võrgud rajatakse hajaasustuspiirkondadesse. Harjumaal aga on ilma püsiühenduseta praegu pigem tiheasustuspiirkonnad. Riik teeb uuringu, kus asuvad need piirkonnad, kuhu ükski ettevõte ei kavatse järgmise kolme aasta jooksul võrke rajada, ning need piirkonnad kuulutatakse „valgeks“ ning sinna rajataksegi riigi raha eest interneti püsiühendus. See tähendab, et mingisuguse ühenduse peaksid järgmise 5-7 aastaga (Palo prognoos) saama kõik majapidamised, kuid see ei pruugi tuleviku tehnoloogiaid arvestades olla piisav.
„Minu jaoks on kõige suurem probleem see, et „valgete alade“ alla ei lähe vananenud telefoniliinidega majad. Kui nt Telia lubab, et kolme aasta jooksul suudab ta selle kaudu anda internetikiirust vähemalt 30 Mbit/s, siis sinna valguskaablivõrku riigi toel rajada ei tohi. Paraku on kolme aasta pärast see vaskvõrk juba nii vana ning 30Mbit/s kiirus nii aeglane, et kõik need majad on mõne aja pärast veelgi suurema probleemi ees,“ selgitas Harjo.
Harjumaal on DigiMaa praeguseks jõudnud nii kaugele, et esimesed võrkude planeeringud valmivad novembri jooksul. Tegemisi on aeglustanud Elektrilevi tahtmatus koostööd teha. Kas tulevikus soovib riigiettevõte kogutud andmeid kasutada, pole praegu teada.
ARVAMUS: Joel Jesse, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Meie jaoks on oluline, et kõik soovijad, kes on soovi avaldanud, saaksid endale tulevikus kiire internetiühenduse taskukohase hinnaga ning kui keegi võtab edaspidi meie projekti üle, siis me soovime, et meile hüvitatakse seni tehtud kulutused. Täpsemad kulud vajavad kindlasti analüüsimist, aga näitena võin tuua töö, mille raames soovisid Harju maakonna omavalitsused selgitada välja Harju maakonna vajaduse lairibaühenduse järele ning teha esialgsed ettevalmistused püsiühenduse rajamiseks. Nimetatud töö on sisuliselt valmis, lõplik valmimine novembri on lõpus ning maksumus 90 000 eurot.
Meid on kutsutud 6. novembril toimuvale riigikogu lairibavõrgu toetusrühma ja riigikogu e-Eesti toetusrühma ühisistungile. Istungil on lubanud osaleda ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Usun, et kohtumine toob selgust, kuidas teemaga edasi liigutakse, täna on veel vara midagi kindlat öelda.
