„Kanadel on oma pesa munemiseks. Ka kardin on pesal ees, linnud saavad rahulikult toimetada. Siis on õrs, millel linnud öösel magavad. Ja veel on kanadel oma… talveaed!“
kõneles Dava Foodsi Kulli farmi juhataja Allan
Tohver.
Praegu toodab taanlaste põllumajandusühistule Dava Foods kuuluv Kulli farm 84 miljonit muna aastas. Tootmine käib samas paigas, endises Kulli farmis, kus kunagi oli Tallinna Näidislinnuvabrik. Kuulsa ettevõtte võimsus oli tema viimastel aastatel – läinud sajandi 90ndate alguses – 220 miljonit muna aastas. „Meil on veel kõvasti arenguruumi,“ muheleb Tohver.
Puuride asemel õrred ja talveaed
Dava Foodsil on Loo aleviku taga kuus toimivat kanalat, igas lindlas 55 000 kana. Need kokku 84 miljonit muna munevadki. Kanu peetakse puuris nagu valdavalt Eestis ja teisteski Euroopa Liidu maades. „Tänapäevased puurid ei ole enam nii algelised nagu olid niinimetatud patareid või Ungari puurid, kus kana oma elu traatkastis mööda saatiski. 2012. aastal kehtima hakanud euronõuete kohaselt on puurid täiustatud, linnusõbralikumad, neis on õrs ja pesakast,“ räägib Allan Tohver puuridest, milles kanu Eestis valdavalt peetakse. Ja kuigi Eestis ega Euroopa Liidus praegu kehtivad direktiivid otseselt ei nõua veel kanade vabapidamist, otsustati Dava Foodsis hakata kanalaid linnusõbralikumaks ehitama. Esimene rekonstrueeritud kanala võetigi ametlikult vastu kolmapäeval, 5. veebruaril. Ajaloolise hetke tunnistajaks oli regionaalminister Piret Hartman, Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ja teised. Kanala renoveerimine läks maksma kaks miljonit eurot. Ehitas OÜ Hoogla Ehitus.
Talveaed kanadele
„Nüüd võime öelda, et selles lindlas on meil kanad vabapidamisel,“ tutvustas Allan Tohver renoveeritud kanalat kohaletulnuile. Vanad puurid on kõik välja lõhutud, suur ruum puhastatud ja renoveeritud, täiesti uue sisustuse ja tänapäevase ventilatsiooniga. Lindudele on nüüd mõeldud neli tasapinda. Allapanuga, peamiselt saepuruga kaetud põrandal saavad kanad siblida ja lindlas vabalt ringi liikuda, teisel korrusel on lindudele jooginiplid ühes söömiskohtadega, kolmandal korrusel aga pesa, mida ümbritsevast lahutab kardin – et lind segamatult muneda saaks. Pesa põhi on kaetud natuke kaldus matiga, mida mööda muna lindile veeredes pakkimisruumi sõidab. Neljandaks korruseks on aga õrs, kus linnud saavad öösel magada. Nagu ehtsas talulaudas!
„Sellisel moel vaba-pidamine on Euroopa Liidu toiduohutusameti soovitus, parim komp-romiss linnu heaolu ja suurtootmise vahel. Lätlasi kiidetakse küll palju nende uuenduste pärast kanakasvatuses, aga talveaeda pole ka seal veel.“
Allan Tohver
„Suurim ettevõetud uuendus aga on talveaed, kus linnud hakkavad jalutamas käima,“ tutvustas ettevõtte juht kanalaga külgnevat hoonet, kus põrandakatteks samuti saepuru. Talveaeda pääsevad linnud põhihoones oleva luugikese kaudu. Nii on siinsetel asukatel nüüd palju suurem ala ringi liikuda – saavad jalutada lindla ühest äärest teise. Millega talveaed sisustatakse, kas tuuakse siia näiteks heinapalle, et kanadel oleks ka tegevust – selle üle Tohvri sõnul veel mõeldakse. Aga juba praegu on tehtud kõik, et lindudel siin turvaline oleks – läbi spetsiaalselt töödeldud katte otsaseintes näevad linnud küll välja, väljast sisse pole aga näha. Nii ei saa neid kohutada ei nirgid, rebased ega röövlinnud.
Kanad saavad koolitust
Uude kanalasse ostetakse tibud Soomest. Tohvri kinnitusel pole endise pidamisviisiga kanu võimalik uutesse tingimustesse üle tuua. Vabapidamisel olev kana on puurikanast kogukam ja teistsuguste pärilike omadustega.
„Peame neid hakkama õpetama talveaeda käima, õrrele hüppama, siblima,“ räägib ettevõtte juht lähitulevikust, kinnitades, et töötajailegi on see kõik uudne, kanala operaatorid peavad ka ise koolituse läbima.
Põhiküsimus on muidugi see, kui palju linnusõbralikumas kanalas kanade pidamine kallimaks läheb, mis hakkab poes maksma muna? Ega ettevõtte juht sellele küsimusele veel täpselt vastata oska. Kanu mahub pinnale vähem – see tõstab muna hinda. Kui varem oli kanalas 55 000 lindu, siis nüüd on 50 000. Varem oli kahe kanala peale üks talitaja, uut tüüpi lindlas on aga kummaski oma.
„Eks 10–15% hind tõuseb,“ kinnitab juhataja. Varem maksis kümme muna poes ümmarguselt kaks eurot, nüüd hakkab maksma 2,30. Kui tarbija selle omaks võtab, ollakse Dava Foodsis valmis kohe lindlate renoveerimisega jätkama. Kogu kompleksi, Tellivere farmi kuue lindla renoveerimine maksab 15 miljonit eurot.
