Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši majandusülevaatest selgub, et Eesti majandus on võrreldes teiste Balti riikidega kõige haavatavamas seisus. Tema sõnul mõjutab hetkel Eesti majandust valusalt erasektori suur võlakoormus ja Skandinaavia lähedus.
„Balti regioon on juba praegu kerges majanduslanguses. Inflatsioon, kõrged energiahinnad, langevad reaalsissetulekud, nõrk välisnõudlus töötlevas tööstuses ja intressimäärade tõus on mõjutanud Balti riikide SKP kasvu ning kõigis kolmes Balti riigis on SKP vähenenud vähemalt kaks kvartalit järjest. Tänavuse aasta kolmandas kvartalis vähenes Läti SKP võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 0,1%, Leedu SKP jäi samaks ja Eesti SKP vähenes 2023. aasta teises kvartalis 3% mullusega võrreldes. Nõrga välisnõudluse tõttu on kõigis kolmes Balti riigis tööstussektori toodang vähenenud, samal ajal kui teenindussektor on enamasti kasvu jätkanud. Juhtivad näitajad näitavad Baltimaade piirkonnas vastandlikke majandussuundumusi. Ühest küljest näitavad andmed, et majandustegevus Leedus on hakanud elavnema, peamiselt tänu optimistlikule vaatele tootmissektoris. Seevastu Lätis on majanduskliima viimastel kuudel püsinud stabiilne, samas kui Eestis oli oktoobri majandususaldusindeksi näitajad 40 kuu kõige nõrgemad. Meie arvates on Eesti seis võrreldes teiste Balti riikidega nõrgem, kuna riigi erasektori võlakoormus on suurem ja riik asub lähemal Skandinaavia majandusele, kus ehitussektor kannatab tõsise languse all,“ ütles Mārtiņš Āboliņš.
Āboliņš möönis, et palgad on Baltikumis jätkuvalt kasvamas, tööpuudus on endiselt madal ja inflatsioon langeb kiiresti. Citadele panga ökonomisti sõnul viimase kahe aasta jooksul on tarbijahinnad Baltimaades siiski tõusnud üle 25% ja sissetulekute kasv ei ole suutnud inflatsiooniga sammu pidada. Ta selgitas, et see asjaolu kajastub tänavustes suhteliselt nõrkades jaemüügi näitajates, nimelt on müügimahud vähenenud kõigis kolmes Balti riigis.
„Inflatsioon on vähendanud tarbijate ostujõudu ja sissetulekute kasv ei ole veel jõudnud järele hiljutisele hinnatõusule. Samal ajal on laenumaksed intressimäärade tõttu suurenenud ning pandeemiaaegsed suuremad säästud suures osas otsa lõppenud.“ Ta lisas, et selle tulemusena on näha trendi, et perede hoiuste kasv pankades aeglustub, samal ajal kui tarbimislaenude väljastamine suureneb.
Eesti tarbijate usaldus on endiselt nõrk
Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš selgitas, et tarbijate optimismi tase on aga Balti regioonis jätkuvalt vastuoluline. „Leedu ja Läti puhul on tarbijate usaldus lähedal mitme aasta tagusele kõrgeimale tasemele, kusjuures tarbijate optimism on peamiselt tingitud inflatsiooni aeglustumisest. Viimase aja jooksul on tarbijate usaldus Leedus siiski stabiliseerunud ja peatunud, sest tarbijad on muutunud oma finantsolukorra, säästude ja majanduse suhtes veidi ettevaatlikumaks. Eesti puhul on tarbijate usaldus endiselt nõrk, mis kajastab ühtlasi majandususaldusindeksi nõrkades tulemustes,“ ütles Āboliņš.
Āboliņš möönis, et palgakasv on 2023. aastal ületanud 10% piiri ja tööpuudus on Lätis ja Leedus jätkuvalt rekordiliselt madala taseme lähedal. „Balti riikide tööturg on vaatamata SKP langusele jätkuvalt paindlik. Balti riikide keskmine palk on 2023. aasta esimesel poolel kasvanud üle 12% võrreldes eelmise aastaga. Lätis ja Leedus on töötuse tase endiselt rekordiliselt madal, samas kui Eestis on nõrgem majanduskasv põhjustanud tööpuuduse suurenemise.“
Ta lisas veel, et tööpuudus on Eestis veidi suurenenud, seda eriti töötlevas tööstuses ja teenindussektori mõnes valdkonnas. Üheks näiteks on idufirmade sektor, kus intressimäärade tõus on vähendanud rahastuse kättesaadavust ning vabade töökohtade arv on vähenenud. Keskmises ja pikas perspektiivis jätkub Balti riikide tööturul pingeline olukord, sest tööealiste inimeste arv Balti riikides väheneb ja tööjõupuudus on jätkuvalt oluline takistus majanduskasvule.
