Veebruarikuust tasuliseks muutunud maakondlikel bussiliinidel on kohati tekkinud ebaloogiline olukord, kus 1,5 eurot maksva pileti peab ostma ühteviisi nii ühe peatusevahe läbimiseks kui ka näiteks 70-kilomeetrise reisi jaoks.

Käesoleval aastal tuleb kõigis maakondades hakata taas sõidu eest maksma. Muudatus jõustus veebruaris, Lõuna-Eesti maakondades saab tasuta sõita veel aprillikuuni. Uus olukord on aga seni tasuta bussisõitu viljelenud maakondades tekitanud kentsakad piletihinnad. Nimelt pole neis maakondades tsoone, mille alusel sõidu maksumust määrata.

Nii on näiteks Läänemaal või Ida-Virumaal piletihind ikka 1,5 eurot, sõltumata sellest, kui pikka maad sõidetakse. Kui Harjumaal ei muutunud sisuliselt midagi, sest siin kehtinud tasuline bussisõit ja sõidu maksumuse aluseks olevad tsoonid jäävad kehtima, siis näiteks Ida-Virumaal oli siiani kohalik bussisõit tasuta. Sh ka liinil, mis sõidab Jõhvi ja Rakvere vahet, kuigi ka Lääne-Virumaal sarnaselt Harjumaaga on kogu aeg olnud kohalikud maakonnaliinid tasulised.

Veebruarist tuleb ka selles kahe maakonna territooriumil sõitvas bussis osta pilet, mille hind on Ühiskaardil oleva rahaga makstes 1,5 eurot. Seda sõltumata sellest, kas sõita üks peatusevahe, paar kilomeetrit, või Rakverest Jõhvi 70 km.

Tsoonipõhine hinnaarvestus tuleb kõikjale

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (ÜTK) tegevdirektor Andrus Nilisk möönab, et praegu piletite hinnastamisel tsooniarvestust ei kehtestatud, kuid märgib, et pikemas perspektiivis ei saa ka ülejäänud maakonnad tsoonipõhise süsteemita hakkama, sest vastasel korral oleksid lühikesed sõidud väga kallid.

Näiteks toodud Rakvere-Jõhvi bussiliini (aga selliseid näiteid on veel, Valgast saab sõita tasuta Tartusse, vahemaa on lausa 90 km) käigushoidmist sellise piletihinnaga ei pea Andrus Nilisk jätkusuutlikuks, sest võrreldes kommertsliiniga, kus piletihind on umbes 7 eurot, on pilet alguspunktist lõppu sõites liialt odav. Samas kohalikule lühikese vahemaa reisijale jällegi ülemäära kallis.

Nii ongi praegu maakondlike bussiliinide hinnastamine üsna korrapäratu, kuna näiteks Läänemaa, Harjumaa ja Lääne-Virumaa on Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (ÜTK) korralduspiirkond, Jõhvi aga Ida-Viru ÜTK piirkond ja kumbki saab kehtestada oma reeglid.

Aga miks ei saa kehtestada kõikjal Eestis kehtivat kilomeetripõhist tariifi, mille alusel pileti maksumust arvestada? Andrus Nilisk tõdeb, et varem oli tõepoolest kilomeetripõhine piletihind, aga tema hinnangul teeks see arvestuse lihtsamaks vaid üksikpileti puhul.

„Kui me toome juurde perioodipileti, siis läheb juba keeruliseks. Näiteks tahate osta perioodipileti kilomeetripõhise tariifi järgi näiteks liinil Kose-Ülemiste. Teile aga igal päeval ei sobi mis iganes põhjusel tulla peale ühest kindlast peatustest, mis tähendaks, et iga kord tuleks perioodipiletile juurde maksta,“ kirjeldab Nilisk tekkida võivat olukorda.

„Tsoonisüsteem pakub sõitjale rohkem võimalusi, kui ainult kahe fikseeritud peatuse vahelist sõitu. Nii saab määrata piirkonna või mitu piirkonda, milles võib sõitja alustada ja lõpetada sõidu erinevates peatustes nende piirkondade piires,“ märgib Nilisk.

Reisi- ja piletiinfo peab lihtsamaks saama

Nilisk märgib, et uuenduslikke IT-lahendusi ära kasutades saab pakkuda keerukamat süsteemi kui paberpiletite ajal. „Et info paremini sõitjani tuua, tuleb süsteemi ja soovitavat infot enne analüüsida, et see võimalikult lihtsal ja arusaadaval viisil, soovitud kujul sõitjale päringuga kätte anda,“ selgitab ta.

„See on üks meie eesmärk käesoleval aastal. Lisaks on tsoonipõhine süsteem eeldus erinevate transpordiliikide (rong, linnaliin, maakonnaliin) ühiste piletitoodete jm juurutamiseks. Praegu selles suunas ka tööd käivad.“

Kas tänapäevased lahendused võimaldaksid ka infojagamist ühistranspordiliikluse kohta senisest paremini korraldada, sest ühest kohast seda kõigi liinide kohta praegu kätte ei saa? Nilisk nõustub, et info hankimine liinivõrgu ja erinevate transpordiliikide väljumiste kohta on keeruline ja sõitjale arusaamatu, sh ka veebileht peatus.ee, millel pole olemas ka dispetšersüsteemi tuge.

Inimesed ei taha tasuta asju, küll aga tahavad nad kindlustunnet tuleviku ees ja arusaadavaid reegleid.

„Ka sellega tegeleme hetkel, et aasta teises pooles oleks kogu vajalik info sõitjale kättesaadav ühest kohast läbi meie keskuse hallatava veebirakenduse. Lisaks on piletitega seotud info leitav pilet.ee süsteemist,“ ütleb ta. Reisijal on hea teada, et Ühiskaardi ristkasutus on nüüd võimalik terves Eestis.

Küll aga peab arvestama, et mõned Ühiskaardile kantavad soodustused (töövõimetusega ja puudega seotud) ei laiene automaatselt üle Eesti. Nimelt peab nende soodustuste kandmist kaardile taotlema igast ÜTK-st eraldi. Asjaosalised tunnistavad, et see on probleem ning selle lahendamisega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakond.

Tasuta bussisõit rikkus harjumusi ja turgu

Andrus Nilisk peab liikumist ja reisimist – nagu näiteks ka terviseteenuste tagamist – teatud eluliste funktsioonide toimimise olulise alustalaks. „Ma arvan, et see on ja peabki olema hübriid sotsiaal- ja äriprojektist. Kas just sellises proportsioonis, nagu praegu, see on juba teine küsimus,“ räägib ta.

„Oleme poliitikute populistlike lubaduste tõttu ära hellitatud tasuta asjadega, aga neid saades ei kipu me mõtlema sellele, kas ja kui palju me seda üldse vajame. Nii kaotab see oma väärtuse,“ arutleb Nilisk. „Kui tahame poest midagi, siis tasuta seda ei saa, tuleb maksta. Nii peaks see olema ka ühistranspordiga. Inimesed ei taha tasuta asju, küll aga tahavad nad kindlustunnet tuleviku ees ja arusaadavaid reegleid.“

Enne tasuta ühistranspordile üleminekut oli piletitulu liinikilomeetri kohta Eestis keskmiselt 33%, täna on see alla 7%. Kõigi maakondade bussiliikluse tasuliseks muutmisega saadakse aastas umbes kaks miljonit eurot täiendavat piletitulu (lisaks Põhja-Eesti ja Pärnumaa senisele tulule), mis on umbes 4,5 miljonit eurot. See on parem kui mitte midagi, hindab Nilisk.

Ühtsed piletihinnad nii rongis kui ka bussis

Tulevikust rääkides ütleb ta, et ka bussides tuleb kehtestada kõikidele sõitjagruppidele piletihind sarnaselt sellega, mis kehtib reisirongides, lisaks peab ära ühtlustama soodustused. Nilisk leiab, et piletihindade ja soodustuste ühtlustamine hoiaks ära erinevate ühistranspordiliikide omavahelise konkureerimise maksumaksja raha eest.

Oluline on tema sõnul ka jälgida, et maksumaksja rahaga ei mindaks tapma kommertsvedajat. „Tõenäoliselt 20% sõitudest selle sammu astumise järel esialgu väheneb, kuid tulevikus sõitjate arv kasvab, kui on raha, millega kaasajastada liinivõrku, tuua turule nõudepõhine transporditeenus jne,“ ütleb Andrus Nilisk.

„Meie eesmärk on pakkuda õiglase hinnaga head ja kvaliteetset teenust, mis eeldab arendusi ning nõudluse ja pakkumise suhtest arusaamist. Sellele kõigele ei pööratud tasuta ühistransporti pakkudes tähelepanu.“ Nii on Nilisk seda meelt, et kogu ühistranspordisüsteem vajab ümberkorraldust, kuid nendib, et see ei ole lihtne.

„Ühistransport on rakendatud poliitvankri ette ja sellel ei ole mingisugust pistmist inimese ja tema liikumisvajadustega. Oleme seda muutust vedanud viimased kolm aastat ja ma ei tahaks enne midagi öelda, kui näen reaalseid tulemusi,“ räägib Nilisk. „Ministritega rääkides näen, et vajadusest saadakse aru, kuid neid segab nn püha koalitsioonileping. Aga me jätkame selle trummi tagumist, kuniks ka otsustajate silmis muutuvad sõitja vajadused oluliseks.“

Igal piletil on tsoonipõhine kehtivusaeg

Kõik piletitooted on lisaks kaugusele (tsoonipõhisusele) ka ajaga piiratud. Põhja-Eesti piirkonnas kehtivad üksikpiletitele järgmised ajalised piirangud:

• sõit ühe tsooni piires – kestus maksimaalselt 1 tund;
• sõit kahe tsooni piires – kestus maksimaalselt 1,5 tundi;
• sõit kolme tsooni piires – kestus maksimaalselt 2 tundi;
• sõit nelja tsooni piires – kestus maksimaalselt 2,5 tundi;
• sõit viie tsooni piires – kestus maksimaalselt 2,5 tundi;
• sõit kuue ja seitsme tsooni piires – kestus maksimaalselt 3 tundi.

Selle aja jooksul on võimalik soetatud piletiga istuda ümber teisele liinile ja sõita soovitud sihtkohta. Sama lahendus kehtib ka mujal Eestis vastavalt riigi poolt kehtestatud ajalisele tingimusele. Täpsem info ühistranspordiliikluse ja piletimüügi kohta: www.ytkpohja.ee, www.peatus.ee, www.pilet. ee. Allikas: Põhja-Eesti ÜTK

Riik üritab luua ühistranspordile ühtset infokanalit

Kuna Eestis puudub ühistranspordi planeerimise ja digipiletite ostmise ühtne platvorm, asuvad riigi ametkonnad välja töötama lahendust, mis võimaldaks reisijatel seda teha ühes keskkonnas. Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Johann Peetre märgib, et ühistranspordi kasutamise senisest mugavamaks planeerimiseks toetab riik prototüübi loomist, mille alusel erasektor saab luua keskkonna, kus erinevad transporditeenuse pakkujad saaksid mugavalt oma teenuseid müüa.

Peetre selgitab, et projekti MaaS X-tee raames luuakse standardiseeritud sõidupäringuid vahendav ja liikuvusteenuseid ning sõiduõiguse ostmist ühendav teenuseplatvormi prototüüp, mida edaspidi saavad kasutada eraturul tegutsevad MaaS operaatorid.

„Vajadus on suur, sest praegu on transpordiliikidel (bussid, parvlaevad, rongid, autorent jne) igal oma broneerimis- ja piletimüügikanalid ning nende rakendusliidesed ei ühildu,“ tõdeb Johann Peetre. „MaaS X-tee on turvalise andmevahetusega vahekiht, mis ühendab endas kõiki liikuvusteenuse pakkujaid.“

Prototüübi arendus toimub moodulitena, protsessi käigus testitakse iga mooduli toimivust, vajadusel korrigeeritakse lahendust enne järgmise mooduli arendamist. Projekti rahastatakse riigikantselei innovatsioonifondist, see kestab 18 kuud ning maksab 840 000 eurot.