“Kui laste käest küsida, kas nad bussiga sõita oskavad, siis kostub vastuseks vaid üksmeelne helehäälne hüüd – aga loomulikult!”
Nii kõlab küsimus-vastus, millega ühistranspordi kasutamise tundi Harjumaa koolides tavaliselt alustatakse. Küsijaks on Harjumaa Ühistranspordikeskuse spetsialist Sirly Miltop.
“Vajadus korraldada lastele bussiga sõitmiseks õppetunnid tekkis elust enesest,” meenutab spetsialist. Mitmes omavalitsuses tekkisid ühistranspordi kasutamisel probleemid, et mitte öelda arusaamatused, näiteks õpilastest sõitjate ja bussijuhi vahel. Markantsem neist on ehk juhtum Harku vallas kui bussijuht konfiskeeris õpilaselt sõidukaardi (vt Harju Elu 10.10.14).
“Kus on palju lapsi koos ja seni kehtinud reegleid muudetakse, nagu Harku vallas, seal on arusaamatused kerged tulema,” teab Sirly Miltop. 80% kuni 90% bussis viibivatest inimestest on kella 1 ja 3 vahel õpilased – sel kellaajal lõpevad koolitunnid. Loomulikult tahab seni koolipinki kammitsetud energia vabaks saada. Mida rohkem lapsi, seda suurem on energia. Sellepärast alustati koolitust Viimsi ja Harku valla lastega, järgemööda lisanduvad teised vallad. Ka väiksemad koolid tahavad targemaks ja tublimaks saada – kasvatatakse ju nii uut bussisõitjate põlvkonda.
“Räägime lastele, mida bussis tohib ja mida mitte,” ütleb üks koolituse läbiviijatest Sirly Miltop.
Turvavööd bussis
Õpetussõnu hakatakse lastele lausuma bussipeatusest. Noortele liiklejatele tehakse selgeks, kui ohtlik on rüseleda ja tõugelda bussi oodates, eriti libeda ajaga – väike vale liigutus ja juhtuda võib kohutav õnnetus.
“Bussis selgitame lastele, kui tähtis on oma sõit registreerida. Seisan bussi keskele ja küsin, kas kõik tahavad ka edaspidi bussiga kooli saada. Jälle kõlab vastuseks üksmeelne jaa-koor. Kui siis selgitan, et kui bussi esimese poole lapsed lapsed jätavad ennast bussi sisenemisel juhi juures registreerimata – olgu siis õpilaspileti või rohelise kaardiga – on ühistranspordikeskusel valed andmed. Ja planeerime bussi suuruseid valesti. Siis ei pruugi enam kõik õpilased bussi mahtuda,” kõneleb Sirly Miltop õpetamismeetoditest.
Sõit registreeritud, suunatakse noored liiklejad istuma.
“Kohe tekib tekib tunne, nagu oleksin suurel sünnipäevapeol, niisugune sädistamine läheb lahti,“ muigab naersuine “pedagoog”.
“Kui siis küsin, kas olete sõiduks valmis, kõlab jälle üksmeelne “jaa”. Kui aga küsin kas turvavööd said kinni, on laste üllatus suur – ei teata, et ka bussis tuleb turvavöö kinnitada,” kõneleb Sirly Miltop.
“Sõidu” ajal – tegelikult buss kuskile ei sõida – räägitakse viisakast käitumisest, jalgratta transportimisest, vanurile istumiskoha pakkumisest. Aga natuke ka kurjemat juttu – millal võib bussijuht paluda sõitjal bussist lahkuda.
“Näiteks siis, kui sõitja on kolm-neli korda andnud peatumiseks “stopp-kella”, ilma et tal selleks vajadus oleks. Sellega on tõsiselt häiritud bussijuhi töö ja juht võib sõitja bussist välja saata. Õnneks pole veel tegelikkuses tulnud kedagi sellise käitumise pärast bussist maha tõsta, küll aga on bussijuhid bussi kinni pidanud ja üleannetuid teavitanud nende käitumise võimalikest tagajärgedest” teab Sirly Miltop
Tuleviku bussisõitjad
Aastas sõidavad Harjumaa liinibussid maha 5,7 miljonit liinikilomeetrit, teenindades 2,4 miljonit inimest. Sellepärast räägitakse ka bussis söömisest. Kui iga laps sööb bussis kas või ühe kommi, unustades kommipaberi bussi, siis… Kes meist tahaks prügiautoga kooli sõita. Seda juttu mõistavad lapsed hästi, muigab spetsialist “kelmikalt”. Nagu päris õpetaja.
Sõit sõidetud, räägitakse bussist väljumisest ja sellestki, kuidas teed või tänavat ületada. Kõigepealt tuleb bussil lasta ära sõita, alles siis ise minna.
Kas sellistest koolitustest ka kasu on?
“Ega ei usu, et kasu kohe täna-homme ilmneb. Kasvatame tuleviku bussisõitjaid,” on ühistranspordikeskuse spetsialist Sirly Miltop jälle tõsine. Et paljud pedagoogid temaga üht moodi mõtlevad, kinnitab ka see, et järjest enam koole tellib “busskoolitust”.