Brüssel on vaieldamatult Euroopa keskpunkt, Euroopa Liidu pealinn. Sinna valime osa esindajaid ja sinna sõidame neile aeg-ajalt külla, et uurida, mis asju nad seal ajavad.
Kes teaks saladusi ja kuulujutte veel paremini kommenteerida kui ajakirjanik, kõrges ametis töötav meediaspetsialist. Brüsselis on maailmas kõige kõrgemal ametikohal leiba teeniv eestlasest kommunikatsiooniinimene Jüri Laas (pildil). Rootsis, Lundi-lähedases väikeses külakeses Eesti emigrantide peres üles kasvanud Jüri räägib perfektset või peaaegu perfektset eesti keelt. Kerge varjund hääles reedab, et päris Eesti taustaga ta ei ole. Kuigi tema kodus räägiti alati eesti keelt, kinnitab ta. Lisaks oli Lundis igal laupäeva hommikul Eesti majas eesti kool, kus keeleõpe, ajalugu ja laulutund olid eestikeelsed. Muu elu oli nagu Rootsis ikka – rootsi kool, rootsi sõbrad, rootsi jalgpall, meenutab lapsepõlve nüüd pea kaks aastat Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola avalike suhete juhina töötav Laas.
Tal on kiire. Nagu alati. Sest Euroopa Parlamendi president plaanib lennata juba õhtul Rumeeniasse, õnnitlema seal presidendivalimised võitnud läänemeelset Nicușor Dani. Ja minekuks peab Laasil kõne olema valmis kirjutatud. Ometi näpistab ta kohtumiseks kolleegidega kodu-Eestist pool tundi aega. Et rääkida oma tööst, aga vastata ka mõnele maailmapoliitika valdkonda kuuluvale küsimusele.
Miks Rumeeniasse, mitte Venemaale?
Miks lendab Euroopa Liidu kõrgeim esindaja Roberta Metsola Rumeeniasse kohtuma sealse presidendiga ja selleks valmistab terve meeskond ette õnnitluskõne? Aga keegi pole Metsolat ega kedagi tema arvukast meeskonnast kuulnud avalikult arutlemas selle üle, et Euroopa Liidu president võiks üritada kuidagi kõnetada Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit. Seda küsimust on paraku kergem küsida, kui sellele vastata.
Euroopa Parlamendis on tööjaotus ja presidendi esimeste töökohustuste hulka ei kuulu mitte karmilt sassis suhete silumine. Selleks on parlamendil kõrge välispoliitiline esindaja, on Euroopa Komisjoni president. Ka liidu liikmesriigid on oma välispoliitika ajamisel suhteliselt vabad. Muidugi tingimusel, et nad ühiseid huve ei kahjusta. Presidendil on Euroopa Liidus rohkem esindusroll. Nagu Eestiski. Sellepärast võib väikeriigi Malta esindaja, juristidiplomiga Roberta Metsola olla suure liidu presidendiks küll.
Teine küsimus presidendi pressiesindajale polnud küll lihtsam, aga vastus tuli kergemini: kuidas suhtutakse presidendi kabinetis sellesse, et Euroopa prokuratuur võttis Belgia prokuröridelt üle nn Pfizergate’i uurimise, mille sisuks on vaktsiinihange ja see, et Ursula von der Leyen hävitas väidetavalt Pfizeri juhile pandeemia ajal saadetud sõnumid.
Sellele küsimusele tuli vastus kiiresti: aeg-ajalt kaevatakse ikka välja von der Leyeni vanad telefonikõned ja paisatakse need kui uudis meediasse. Kuigi uurimine toimus kõrgeimal tasemel, pole seni midagi leitud.
Ja enne lahkumist annab kuuma veel ühele kuulujutule: kas kolleegid Eestist ikka teavad, et ka Roberta Metsolal on konto TikTokis? Sest suhteliselt noor president Roberta Metsola on 46-aastane, tahab teada, mis noorte hulgas ülipopulaarsel sotsiaalmeediaplatvormil toimub. Aga – see pole tal töötelefonis, parlamendi omas, vaid isiklikus telefonis, mida ta kunagi töökohtumistele kaasa ei võta. Kui nii kõneleb presidendi kõneisik, tuleb uskuda. Kohtumine sai läbi.
Et kestaks pensionini
Eesti esinduses Euroopa Liidu juures, Brüsseli südalinnas Rue Guimardil asuvas suures hoones töötab 88 inimest. See on vähemalt kõva keskmise ettevõtte jagu tublisid töötajaid. Neid juhib suursaadik Kyllike Sillaste-Elling. Temalgi on reeglina vähe aega nagu teistelgi Brüsselis ametis olevail Eesti esindajail. Pikaaegse laitmatu karjääriga diplomaadi lemmikteema on Euroopa Liidu vankumatu abi ja toetus Ukrainale, Eesti oluline roll Euroopa Liidu otsuste mõjutamisel. Kui jutt läks aga sellele, mida teeb Eesti esindus, need 88 inimest selleks, et aidata Eesti äri- ja põllumeestel Euroopas lihtsamalt äripartneritega sidemeid sõlmida, siis…
Kohtumine sai läbi.
Sellepärast jäi Brüsselist enim kõrvu ja meelde ehk meie hiljutise kõrge positsiooniga ametniku ohkamine: kestaks see liit ikka nii kaua, kui pensionile lähen, oleks vanaduspäevad kuldselt kindlustatud.
