Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on Eestis biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik ja selle nõude eiramisel võib trahvi saada. Mullu 14. aprilli lehes kirjutasime, et biojäätmete kogumisega on valdades parasjagu segadust.

Nüüd taas asja uurides selgus, et mõnes vallas on biojäätmetega kõik hästi, mõnes on aga sellega veel tükk tegemist. Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on vallad aktiivselt hankeid läbi viinud ja biojäätmete liigiti kogumine käib hoogsalt.

„Kõige tähtsam on, et biojäätmed ei satuks olmejäätmete ega muidugi mitte ka pakendite sekka — need rikuvad kogu muu jäätmemassi, hakates käärima ja mädanema. Samas on biojäätmed oluline ressurss, mida on võimalik ringlusse võtta kas kompostides või veel parem — suunates biogaasitehasesse, kus sellest saab biometaan, millega sõidavad Tallinna linnaliinibussid. Lisaks veel kääritusjääk, mida saab kasutada põldudel väetisena,“ selgitas Rüütelmann.

Olukord oluliselt parem

Võrreldes aastataguse ajaga on tema hinnangul olukord oluliselt parem: omavalitsused on hanked teinud, elanikke teavitanud ning mõnel pool ka koostöös jäätmevedajatega teinud lisateavitust oma kanalites.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. Foto erakogu 

„Osades Harjumaa valdades on rohkem neid elanikke, kes soovivad oma biojäätmeid ise kompostida. See võimalus on olemas, samas tuleb vajadusel oma kompostivõimekus jooksvalt ringi hinnata – näiteks, kui on näha, et biojäätmeid tekib palju, võiks ikkagi kompostrile lisaks tellida ka biojäätmete konteineri,“ soovitas Margit Rüütelmann.

Väikese krundiga eramutes ei pruugi olla lõpuks ka ruumi ja vajadust suure hulga komposti järele. Äraantavate biojäätmete kogused on Ringmajandusettevõtete Liidu andmetel võrreldes eelmise aasta kevadega oluliselt suurenenud.

Jõelähtme vald esirinnas

Eesti Keskkonnateenuste (EKT) andmetest nähtub, et eriti positiivselt torkab silma Jõelähtme vald, kelle hange oli tehtud selliselt, et elanikel on mugav biojäätmeid ära anda. Seal on biojäätmete ära andmine alates kevadest oluliselt kasvanud. Tänaseks moodustavad nende biojäätmete kogused juba ligi kolmandiku kõikidest olmejäätmetest.

„Nii see peakski olema. Umbes sellises suurusjärgus kodumajapidamistes biojäätmeid tekibki,“ tunnustas Rüütelmann Jõelähtme vallavalitsust. Jõelähtme vallas tõi vedaja kõikidele elanikele biojäätmete konteineri ja need, kes ise kompostivad, said avalduse alusel konteineriga kompostimisest vabaks.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on veendunud, et Jõelähtme lähenemine – anda kõigile majapidamistele üle tasuta konteiner biojäätmete kogumiseks ja tasuta üleandmiseks – oli ainuõige.

„Sellega tekitati kohe inimestes teadlikus, et selline kohustus tuleb ning kellegi pole võimlalik mõelda välja probleemi, miks ei ole võimalik biojäätmeid sorteerida ning neid vedajale üle anda. Prügi sorteerimise ja liigiti üleandmise vajaduse teadlikkus järjest kasvab ning see muutub ajaga sama elementaarseks nagu turvavöö sulgemine või tulede põlema panemine, kui alustame sõitu autoroolis,“ ütles Umboja.

Pikk tee veel minna

Harjumaa valdadest on EKT kogumise andmete järgi kõige kehvem seis Raasiku, Kuusalu, Harku, Lääne-Harju ja Rae vallas, kus biojäätmete osakaal on vaid 4–7% ära antavatest olmejäätmetest. „Seda on väga vähe, aga loodetavasti inimesed harjuvad ja seis muutub ajaga järjest paremaks. Kahjuks näeme ka, et biojäätmed satuvad endiselt olmejäätmete sekka. Eks nendes valdades on vaja veel teha selgitus- ja teavitustööd,“ nentis Margit Rüütelmann.

Anija vallas, kus biojäätmeid on eraldi kogutud juba veidi üle aasta, pole suuremaid tõrkeid olnud. „Viimased paar kuud oleme tegelenud kontrolliga ja märgukirjade välja saatmisega, kui oleme avastanud ebakõlasid jäätmete kogumises. Seega aasta lõpp ei toonud Anija vallas kaasa mingisuguseid muudatusi jäätmekäitluses,“ kommenteeris Anija vallavanem Riivo Noor hetkeolukorda.

Vallavanemal on hea meel sellest, et inimesed on teadlikud jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest ja erilist nurinat selle tegevuse suhtes ei ole temani jõudnud. Viimsi vallavalitsuse keskkonna vanemspetsialist Aet Põld tõdes rõõmuga, et biolagunevate jäätmete liigiti kogumise harjumus ning teadlikus selle vajalikkusest on jõudnud aina suurema arvu elanikeni.

Eelmisel aastal Viimsis läbi viidud segaolmejäätmete seire näitas, et biolagunevaid jäätmeid leiab segaolmejäätmete seast äärmiselt sagedasti. Umbes 300 kinnistu kontrollimisel leiti, et biolagunevaid jäätmeid leidus keskmiselt ligi pooltes kontrollitud mahutites. „Pikk tee on siiski veel minna, et jõuda kõigi inimesteni,“ nentis Põld.

Kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt ei ole Viimsis üksik- ja paariselamutel tarvis kompostimisest eraldi vallavalitsust teavitada, mis muudab efektiivse järelevalve keeruliseks. Vallavalitsus näeb vajadust lähitulevikus selles osas jäätmehoolduseeskirja muuta ning kehtestada kompostimisest teavitamise kohustus kõigile kinnistutele, millel puudub kehtiv leping biolagunevate jäätmete äraveoks. „Seetõttu soovitame kõigil aegsasti vallavalitsusele kompostimisest teada anda, et vältida hilisemat taotluste tulva,“ ütles Põld.

Mõni asi paneb kulmu kergitama

Kuigi kompostimisteavituse esitamine on Viimsis vabatahtlik, näevad ametnikud inimeste üllatavat leidlikkust kompostimisvahendite valmistamisel. „Saame iga päev pilte väga eriskummalistest kompostritest, mida inimesed selle otstarbe jaoks on kasutusele võtnud või ise ehitanud,“ kõneles Põld.

Kuigi kompostrite ise ehitamine on igati teretulnud ettevõtmine, ei mõelda sageli protsessi lõpuni läbi. „Tihtilugu jääb lahenduseta see, kuidas on komposti hiljem võimalik kompostrist kätte saada. Sageli kasutatakse kompostrina ühe pealmise avaga silindrilist mahutit, näiteks betoonist valatud tünni, millel puudub ligipääs mahuti allosas valminud kompostile,“ selgitas Põld.

Kahjuks leidub endiselt neid, kellel väidetavalt biolagunevaid jäätmeid üldse ei teki ning äärmiselt visalt püsib ka müüt, et kõik eri liiki jäätmed tühjendatakse ühe jäätmeveokiga. Segadust on ka kõrgemal tasemel – kui Kliimaministeerium peab muna- ja pähklikoori biolagunevateks jäätmeteks, siis EKT leiab, et normaalselt ümber töödelda ega kompostida neid ei saa. Vast on parem need siis olmejäätmetesse panna.

Miks koguda liigiti biojäätmeid?

Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal. Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.

Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena. Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks.