Lp keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas.
Head ministrid, palun langetage otsus, et lahendada inimeste ja lõhede vastasseis Jägalas, Linnamäe paisjärvel!
Jõelähtme valla elanikud ei mõista looduskeskkonna muutmise plaani, millega Keskkonnaametnikud ja kalakaitsjad soovivad hävitada kultuurimälestise Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve. Tahetakse seisata elektritootmine, järv tühjaks lasta ja ehitada Jägala jõelõigule kudemispaik lõhedele.
Ajal, kui kliimaneutraalse majanduse otsimine mõjutab iga Eesti elanikku üha rohkem, tähendaks 100 aastat tagasi ehitatud ning ligi 2000 perele elektrienergiat tootva Linnamäe elektrijaama sulgemine selgelt keskkonnavaenulikku tegu.
Kultuuripärandi hävitamine ei sobi kokku 21. sajandi eurooplase käitumismallidega.
Euroopa ja Eesti kõige päevakajalisematele keskkonna alastele ootustele vastav elektrijaam sümboliseerib eestlaste tehnoloogilist edasipüüdlikkust ja ettenägelikkust. Tänu Jägala jõel asuvatele hüdroelektrijaamadele on siin olemas generaatorid, mis kriisiolukorras suudaksid varustada elektriga mitte ainult Jõelähtme valla eratarbijaid, vaid ka Tallinna haiglaid ja elutähtsaid teenuseid.
Ainuüksi elektrijaama lammutustööde maksumuseks hinnatakse ligi 2 miljonit eurot, lisanduvad kunstliku kudeala rajamise kulud ja edaspidine hooldamine. Kust see raha tuleb?
Kultuuriministeerium seisab koos muinsuskaitseametiga Linnamäe kultuurimälestise säilimise eest ja soovitab elektrijaama käigus hoida. Sama soovivad ka Jõelähtme vald ja kohalikud elanikud, kes kaitsevad oma elukeskkonda ja paisjärve ümbritsevat loodust.
Olukorras, kus üks ministeerium kaitseb lõhelisi, teine aga kultuuriväärtust, saab otsustada vaid valitsus. Osapoolte arvamused, vajalikud dokumendid ja kooskõlastused on kõik olemas. Kahjuks keskkonnaametnikud püüavad nüüd venitada, takistavad igati asja jõudmist valitsuse töölauale.
Nad ignoreerivad uuringuid, mis selgitavad, et Jägala jõgi pole ajaloolise pärandi ja praeguse tööstusliku kasutuse tõttu lõhedele kudemiseks sobilik. Tihti ujuvad Jägala jões luikede kõrval suured vahutordid ja jõgi haiseb tselluloosist. Ained, mis Kehra Paberivabriku tiikidest allavoolu lekivad, lahustuvad vees ja settivad jões.
Teada on samuti asjaolu, et juhul, kui Linnamäe paisjärv tühjaks lastakse, ei piisa jões noorlõhedele eluks vajalikku vett. Jägala jõe veehaardest juhitakse vesi kanalite abil Ülemiste Järve ehk Tallinnale veevaruks. Näiteks 2018 aastal jäi vett nii väheks, et noorlõhedele sellest ei piisa.
Tõsi, paljud Läänemere äärde rajatud lõheliste kudemiskohad on edukalt tööle hakanud ja investeeringud on ennast loodushoiuna ära tasunud. Aga mitte alati. Valgejõel tehti lõheliste kaitseks lahendused, aga lõhet seal kudemas ei ole ega ei tule.
Kusjuures lõhe ei ole ohustatud liik vaid on kalamajanduslik subjekt. Jõe saab avada vaid paar kilomeetrit ülesvoolu, sest ette jääb Jägala juga, millest kaugemale kalad ei pääse.
Linnamäe pais ja elektrijaam valmis 1924. Ehitis tunnistati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Aastal 2016 nimetas kultuuriminister Indrek Saar taastatud objekti kultuurimälestiseks ning määras paisule kaitsevööndid. Linnamäe elektrijaam koos järve ja rajatistega moodustab tervikväärtuse. Elektrijaama paisu lõhkumine on seadusega keelatud.
Keskkonnaamet lisas elektrijaama alad vargsi Natura võrgustikku, inimesi kaasamata. Inimeste elukeskkonda ümberkujundava plaani otsustasid ametnikud kabinetis, seades lõheliste õigused ettepoole.
Praegu hoiab taastuvenergiat tootev hüdroelektrijaam Linnamäe paisjärve ümbrust korras ja ei küsi selle eest tasu. Peale selle on siin sajandi jooksul kujunenud looduskooslus ja elukeskkond, pakkudes toidulauda erinevatele kaitset väärivatele liikidele, sealhulgas näiteks 2020. aasta loomaks kuulutatud nahkhiirtele.
Head ministrid, aeg on viia otsustamine valitsusse. Usume, et olete oma eelkäijatest palju teotahtelisemad ja ratsionaalsemad.
Margus Teemant ja Kalev Tulits, Linnamäe paisjärve MTÜ liikmed , Koila külaseltsi liikmed.
Keskkonnaministeeriumi ja kultuuriministeeriumi ühine vastus
Kindlasti täname tähelepanelikke ja kaasa mõtlevaid kodanikke. Hoiduksime siinkohal emotsioonidest ja arvamustest selles, kas tänapäeva ühiskonnale on tähtsam kultuuriliste väärtuste või keskkonnaväärtuste säilimine. Selge on see, et mõlemad on olulised väärtused ning tulebki leida lahendus, mis sobib mõlema väärtuse kaitsmiseks.
Nii ministrid kui ka Vabariigi Valitsus saavad oma tegemistes tugineda seadustele. Praegu on seadusjärgne olukord selline, et käimas on keskkonnamõjude hindamise (KMH) protsess. KMH teostajale anti lisaaega aruande täiendamiseks kuni 17. juulini. Nüüdseks on Keskkonnaametile laekunud arendaja viimane seisukoht. Keskkonnaamet teeb sellest tulenevalt veeloa andmise kohta otsuse tõenäoliselt lähikuul.
Kuna tegemist on Natura alaga, siis keskkonnale negatiivselt mõjuvat tegevust on küll võimalik lubada, kuid see peab vastama teatavatele tingimustele. Käimasolev KMH peabki ära näitama selle, kas ja mil määral need seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kui tingimused on täidetud, saab Vabariigi Valitsus sellisele tegevusele ehk hüdroelektrijaama säilimisele oma nõusoleku anda.
Tiina Reinart, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond
