Valimised on läbi, alustaks tööga!
Timo Suslov, riigikogu liige, Reformierakond

Äsja lõppenud suurepärasel Keila Päeval küsisid minu käest paljud kohalikud, et kaua see tsirkus riigikogus kestab? Arvan ka, et igal erakonnal oleks nüüd aeg oma valimistulemust aktsepteerida ning asuda sisulise töö juurde.

Lähiaja väljakutsed ei saa kerged olema. Meil on vaja teha korda riigi rahandus ja astuda samme Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Kõigele sellele annab endiselt tooni sõda Ukrainas. Märtsis toimunud riigikogu valimiste peateema oli vaieldamatult julgeolek. Teisiti polekski saanud, sest Venemaa jätkuv vallutussõda Ukrainas ühes nende sooviga lõhkuda Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted seab Eesti kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale Teist maailmasõda.

Sellises olukorras peame tegema kõik endast oleneva Ukraina aitamiseks ja oma riigikaitse uuele tasemele viimiseks. Just seepärast seadis Kaja Kallase valitsus eesmärgiks kaitsekulude tõusu 3 protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust. See ei ole tasuta.

Pidu on läbi

Kaitsekulude tõstmiseks peame oma riigieelarvest leidma igal aastal ligikaudu pool miljardit eurot. Muidugi saame selle investeeringu tagasi, kui Eesti on kindlalt kaitstud, aga esmalt on vaja see raha ikkagi leida. Riigirahandust korda tegemata ei ole see võimalik. Seda eelmiste, Jüri Ratase valitsuste üle jõu elamise tõttu.

Nimelt algas Ratase peaministriks saamisega ka nn uus ajastu Eesti poliitikas. Ajastu, mil otsustajad ei pidanud enam selgitama, kust leitakse kallite lubaduste katteks raha ning mil kulutada võis rohkem kui teeniti. Nüüd on pidu läbi ja üle jõu elamise tagajärjed käes. Riigieelarve on miinuses, rasketeks aegadeks, nagu praegu, kogutud reservid otsas ning võlakoorem kasvanud.

Kogu selle segaduse korda tegemine ei ole lihtne ega populaarne ülesanne. Kuid äärmiselt vajalik. Kui me ei taha tulevikus oma lastele selgitada, miks peavad nemad meie peo arve kinni maksma. Mina igatahes ei taha.

Üldine maksukoormus ei tõuse

Seega, soovides teha korda käest lastud riigirahanduse ja tugevdada Eesti kaitsevõimet, ei ole meil muud valikut, kui tulu- ja käibemaksu natuke tõsta. Aga me teeme seda nii, et üldine maksukoormus ei tõuse. Kuidas? Reformierakonna juhitav valitsus plaanib 1. jaanuarist 2025 kaotada üksikisiku tulumaksule praegu kehtiva maksuküüru ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni kuus.

Kogu selle segaduse korda tegemine ei ole lihtne ega populaarne ülesanne. Kuid äärmiselt vajalik.

Maksuküür on järjekordne Jüri Ratase valitsuse poolt loodud veidrus, mis võtab koguni kolmandiku keskklassi inimeste palgatõusust. Selle kaotamine jätab inimestele rohkem nende endi teenitud raha kätte. Näiteks politseinikud võidavad sellest 982 eurot aastas, kõrgharidusega kultuuritöötajad 600 eurot aastas. Kuna viimastel nädalatel on kõrgendatud tähelepanu all olnud riigikogus toimuv, siis paar sõna ka sellest.

Eesti on parlamentaarne riik ja sellele kohaselt soovisime pidada nende teemade üle debatti riigikogus. Seal põrkusime aga oma valimistulemuses pettunud EKREIKEga, kes tappis sisulise arutelu enne, kui see alatagi jõudis. Nad käivitasid enneolematu obstruktsiooni, mis ei halvanud mitte ainult parlamendi, vaid ka valitsuse ja kogu riigiaparaadi töö.

Keset viimase 30 aasta kõige tõsisemat julgeolekukriisi oli seesuguse põhiseadusliku kriisi tekitamine üsna küüniline ja vastutustundetu samm, aga neid paistab see mitte häirivat ja nii jätkavad nad praegugi juntimist. Kellele see kasulik on, kui me oma riigirahandust korda ja kaitsevõimet tugevdatud ei saa? Minu soov oleks küll, et lõpetame nüüd poliitmängud ja asugem sisulise töö kallale.

Süüdlaste otsimisel vaadaku Reformierakond peeglisse
Jaak Aab, riigikogu liige, Keskerakond

Reformierakonna peasekretäri Timo Suslovi artiklis ei kajastu kogu tõde, vaid ainult Reformierakonna õigustused ja süüdistused opositsiooni pihta. Timo Suslov nimetab opositsiooni tegevust parlamendi ja valitsuse töö takistamiseks, meie aga oma põhimõtete eest seismiseks ning valijatele antud lubaduste täitmiseks. Oma tahte saavutamiseks on tõepoolest mõnikord vaja omajagu jonnakust – esikohal peab olema inimeste ja ettevõtete toimetulek, mitte jõukamate huvide eest seismine.

Kiirkorras valitsuse poolt riigikokku toodud perehüvitiste vähendamine ja maksutõusud on just nimelt Reformierakonna jonn oma kõige kallima valimislubaduse täitmiseks.

Oravate asendustegevus

Maksutõusude ja maksusoodustuste kaotamise ainuke põhjus on astmelise või valikulise tulumaksuvabastuse kaotamine, mis on Reformierakonna peamine ja kõige kallim valimislubadus. See suurendab 2025. aastal riigieelarve miinust või defitsiiti ligi 500 miljonit. Kui arvutada kokku maksutõusude ja peretoetuste vähendamise kogumõju, siis see ongi suurusjärgus 500 miljonit.

Ehk siis maksudest laekuva lisatuluga ja toetuste arvelt kokkuhoidmisega ei saa abi ükski rahapuuduses vaevlev valdkond. Sellest ei jagu sentigi pensionide tõusuks, arstiabi tagamiseks inimestele, õpetajate palkade tõstmiseks ega ka riigieelarve puudujäägi vähendamiseks (või lubatud riigirahanduse kordategemiseks). Miks sellega on nõustunud koalitsioonipartnerid koalitsioonilepingus – lihtsalt ei saa aru.

Eesti 200 on juba enne valimisi lubanud jäägitult toetada Reformierakonna programmi, neilt polegi midagi loota, ei saa ainult aru, miks Eesti ühiskonnale ja demokraatiale on vaja teist Reformierakonda. Sotsid on aga täiesti loobunud oma maailmavaate ja valimislubaduste kaitsmisest, selleks pole neile Reformierakonna poolt ka midagi lubatud. Ju siis on valitsusse kuulumise hind oma vaadetest loobumine.

Kes on süüdi riigieelarve defitsiidis?

Timo Suslov korrutab oma loos Reformierakonna valet, et varasemad Jüri Ratase valitsused on riigieelarve defitsiidis süüdi. Tuletan siis veelkord meelde, et 2019. aastal, mil olid eelmised riigikogu valimised ning kui Jüri Ratas juhtis valitsust 2016–2019, oli riigieelarve pea ühe (1) protsendiga SKP-st plussis. Võrdluseks: 2023. aastal, riigikogu valimiste aastal, on riigieelarve 4,3 protsendiga miinuses.

Kaks viimast aastat oli peaminister Kaja Kallas ja rahandusministri portfell Reformierakonna käes. Kaja Kallase eelmine valitsus ei teinud mitte midagi meeletu hinnatõusu ennetamiseks ega leevendamiseks – tulemuseks pankrotis ettevõtted, toimetulekuraskustes inimesed ja omavalitsused ning Euroopa kõige suurem majanduslangus.

Ja sellele raskele olukorrale pole näha lõppu, kuna ka praegune Kaja Kallase valitsus tegeleb vaid asendustegevusega ja Reformierakonna pool miljardit maksva valimislubaduse täitmisega. Inimesed, ettevõtjad ja omavalitsused vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.

Pankrotid, koondamised, majanduslangus

Kiirkorras Reformierakonna huvides kokku klopsitud maksueelnõude kohta pole saanud arvamust avaldada huvigrupid ega isegi ministeeriumide ametnikud. Üks konkreetne näide. Käibemaksu tõstmise ja soodusmäärade kaotamise eelnõu seletuskirjas ja kõikide maksumuudatuste mõjude analüüsis on poliitikute tellimusel ametnike poolt kirja pandud – maksude tõstmine ei avalda mõju regionaalarengule ja kohalikele omavalitsustele.

Eesti 200 on juba enne valimisi lubanud jäägitult toetada Reformierakonna programmi.

Miks vaikib selles küsimuses regionaalminister, ei oska öelda, kuigi oletan. Suur küsimärk on maksutõusude mõju majandusele, vähegi tõsiseltvõetavat analüüsi pole tehtud. Eesti Pank ja eelarvenõukogu on öelnud, et selline analüüs on võimalik teha kõige varemalt selle aasta augustiks.

Arvestades teema olulisust lubas Eesti Panga president esialgse mõjuhinnangu avaldada juunis. Koalitsioon tahab maksueelnõud kiirkorras riigikogus vastu võtta, teadmata nende kõiki mõjusid riigieelarvele, KOV-ide eelarvetele ega ka laiemalt Eesti majanduse olukorrale.