Poolt: lisaeelarve annab inimestele suurema kindlustunde
Timo Suslov, riigikogu liige, Reformierakonna peasekretär
Putini Venemaa käivitatud täiemahuline sõda Ukrainas tekitas meie ümber viimase 30 aasta kõige tõsisema julgeolekukriisi. Selle mõjudest ei jää puutumata ka Eesti ja nende leevendamiseks, ühes julgeoleku tugevdamisega, esitas valitsus riigikogule 803 miljoni euro suuruse lisaeelarve, mis ka heaks kiideti.
Sõjaaja lisaeelarve toetub kolmele olulisele sambale. Esiteks, julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamine, milleks eraldatakse 247,6 miljonit eurot. Teiseks, energiajulgeoleku saavutamine, mille jaoks suunatakse 257,3 miljonit eurot. Kolmandaks, sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katmine, milleks on lisaeelarves ette nähtud 242,7 miljonit eurot.
Sõjaline riigikaitse saab lisaeelarvest 15,6 miljonit eurot. Tegemist on osaga valitsuse tehtud sõjalise riigikaitse tugevdamise otsustest. Meenutuseks, et jaanuaris otsustas valitsus teha esimese 340 miljoni euro suuruse lisasüsti kaitse-eelarvesse. Märtsis tuli 470 miljoni euro suurune lisaotsus.
Lisaeelarves sisaldub ainult see osa, mis õnnestub ära kasutada selle aasta jooksul, kuid nagu öeldud, on valitsus Eesti kaitsevõimesse täiendavalt otsustanud suunata ca 850 miljonit.
Oma kogemusest
Peale selle on mul endise politseinikuna rõõm tõdeda, et selles lisaeelarves on olulisel kohal elanikkonnakaitse tugevdamine. Näiteks suunatakse üle 80 miljoni euro siseministeeriumile, et seada korda varjumiskohad ja õhuhäiresüsteemid.
Sotsiaalministeeriumi haldusalale eraldatakse lisaeelarvest 192,8 miljonit eurot. Selle raha eest on kavas esimesest juunist tõsta toimetulekutoetuse piiri 150 eurolt 200 eurole ning maksta novembris pensionäridele ja lastega peredele iga lapse kohta viiekümne euro suurust lisatoetust kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevate raskuste leevendamiseks. Ühtlasi hakatakse toimetulekutoetuse määramisel esimesest juulist eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset, nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida.
Tulevikku silmas pidades on lisaeelarves oluline investeering energiasõltumatuse kindlustamiseks. On ju teada, et Putini režiim kasutab maagaasi poliitilise tööriistana demokraatlike Euroopa riikide destabiliseerimiseks ning selle müügist saadud tulu Ukraina ründamiseks ja seal õudustegude korda saatmiseks. Meie liitlaste ähvardamisest gaasikraanide kinnikeeramisega oleme saanud hiljutigi lehest lugeda. Seetõttu tegi Kaja Kallase valitsus juba aprillis põhimõttelise otsuse loobuda sel aastal Vene gaasist.
Energiajulgeoleku tagamiseks
Energiajulgeoleku kindlustamiseks on kavas luua Eestisse koostöös erasektoriga veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus ja rentida koos Soomega LNG ujuvterminal. Peale selle on plaanis hankida talveks riiklik gaasivaru ehk töö energiasõltumatuse saavutamiseks käib kahel rindel. Kui oleks täitunud EKRE soov ja lisaeelarve oleks jäänud riigikogus toppama või läbi kukkunud, oleksime olnud väga haavatavad. Rääkimata sellest, et oleksime siis jätkanud Putini sõjamasina toitmist. See ei oleks kindlasti meie huvides ega kattuks nende väärtustega, mille eest seisame.
Kui keegi nüüd muretseb, et Venemaa gaasist loobumise tõttu jääb tuba kütmata, siis võin kinnitada, et seda ei juhtu. Gaasi hinna puhul on ennustatud, et pikemas plaanis ei jää LNG hind oluliselt kõrgemaks Vene gaasi hinnast. Selle kõrval on lisaeelarves ette nähtud 19 miljoni euro ulatuses investeeringuid energiasäästu ja väikeelamute energiatõhususe jaoks. Ikka selleks, et aidata inimestel leida kallinevate energiahindade juures lahendusi kulude vähendamiseks.
Vastu: miks EKRE oli põhimõtteliselt lisaeelarve vastu?
Paul Puustusmaa, riigikogu liige, EKRE
Kõigepealt annan lihtsustatud ja väga tõese vastuse. Hiljem pisut täpsustan asjaolusid.
Tuleb kõigepealt lähtuda sellest, et rahvuskonservatiivid ei olnud lisaeelarve vastu, vaid polnud nõus sellega, kuidas see lisaeelarve vastu võeti ja peale selle ei nõustunud lisaeelarves sisalduvatele poliitilistele otsustega, mis olid karjuvas vastuolus nende tegelike lubaduste ja väidetega, millega lisaeelarve vajadust üldse põhjendati. Teisisõnu sai faktiks, et lisaeelarvega ei püütudki saavutada seda, mida väideti ja väidetakse praeguseni.
Peamiseks põhjuseks toodi see, et Ukraina agressiooni valguses vajab riik riigikaitsesse suunamiseks täiendavaid ressursse, mida tagatakse lisaeelarvega.
Väideti, et lisaeelarve ainuke põhjus on Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamine ning Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamine.
Tegemist oli valeliku positsiooni esitamisega, sest kogu lisaeelarve mahust ehk 900 miljonist eurost oli tegeliku riigikaitseküsimustega seotud vaid 6–12 miljonit, olenevalt tõlgendusest. Seega reaalselt läks riigikaitsesse 0,6–1,3%.
Veenduge ise
Avage eelarve riigikogu kodulehel ja te imestate – märkimisväärne osa sellest pole kaugeltki seotud sõjalise taustaga vaid on pigem suunatud Reformierakonna poliitiliste tegevuste toetamiseks, võib isegi öelda, et valimisvundamendi kindlustamiseks. Hea näide on ajakirjandusväljaannete käibemaksu alandamine viiele protsendile. Seegi olevat seotud riigikaitsega, sest ajakirjanduse kättesaadavus olevat üks selle alustest.
Rahandusminister selgitaski kõiki finantspositsioone laiapindse riigikaitsega, mille taha peideti kõik, mis vähegi küsimusi tekitas.
Oma protesti realiseerimiseks meil muud võimalust ei olnudki kui sellisele valelikule ja kahepalgelisele lisaeelarvele vastuhääl anda.
Rahvuskonservatiivide algne seisukoht ei olnud kaugeltki lisaeelarvele vastu olla. Enamgi veel – me soovisime esitada sellesse oma täiendused, mis seisnesid reaalsetes finantsmeetmetes, näiteks eri maksude alanemise, rahvale seatud finantskoormiste vähendamise näol, millega oleks saanud tõsta rahva elujärge, alandada reaalselt inflatsiooni mõju ja tugevdada inimeste hakkamasaamist praegustes keerulistes oludes.
Miks meiepoolne obstruktsioon?
Kuivõrd meie ettepanekuid ignoreeriti, siis alustasime obstruktsiooniga, mille eesmärk oli sundida koalitsioon läbirääkimiste laua taha. Selline lähenemine on tavapärane ja on tulemuslik. Lõpeb see tavapäraselt nii, et obstruktsiooni käigus esitatud seaduse paranduse ettepanekud võetakse 99% osas tagasi, jättes alles vaid kõige olulisemad ehk need, milles koalitsiooniga kompromissile jõutakse.
Koalitsioon aga valis teise tee. Ta ei kaalunudki kompromissi, opositsiooni ettepanekuid vaid lõi ukse meie nina ees kinni, laskumata vähimassegi debatti lisaeelarve üle. Ta hoopis sidus selle valitsuse usalduse küsimusega, mis võimaldab parlamentaarsed debatid välistada, minna edasi lihtsustatult ja kiirendatud korras.
See omakorda viis selleni, et seoti mitmed teisedki lisaeelarvega seotud eelnõud kobarasse ja kõik need seoti omakorda valitsuse usaldushääletusega. Enamgi veel – ka järgmistesse töönädalatesse, mis on veel ees, puistatakse seadusi, millised samuti seotakse usaldushääletusega. Mis siis, et need pole enam isegi lisaeelarvega seotud. Riik on võtnud uue poliitilise kursi, valinud uue formaadi, mis pole aga teps enam parlamentaarne.
Selline valitsuse usaldusega sidumine üksikute seaduste puhul on küll varemgi esinenud, kuid sellised massilised sidumised, paljude seadustega, see on esmakordne.
