Valijate huvi on praegu peamiselt keskendunud jalgpallile ja selle suve puhkusevõimalustele. Kuid poliitilistes köökides podiseb juba puder, mida hakatakse meile peatselt manustama, niipea kui meedias tekkib sisepoliitika jaoks jälle ruumi.
Erakonnad on mobiliseerinud oma jõud, et viimistleda oma sõnumeid ja valimisprogramme, analüüsida sotsioloogiliste uuringute tulemusi, korraldada siseküsitlusi valimisnimekirjade järjestuste fikseerimiseks ning otsida nimekirja uusi võimalikke häältemagneteid. Kampaaniatehnikate loomiseks ja meediakampaania läbiviimiseks on suhtekorraldajad ja turunduseksperdid tänaseks juba leitud, kuid vajadusel tehakse suvel partnerite osas veel viimaseid täiendusi ja vahetusi.
Valimistele eelneval suvel on tavaliselt poliitmaastikule tekkinud ka uusi poliitilisi jõude ning sama võib juhtuda ka tänavugi, kui Eesti 200 suudab ületada erakonna moodustamiseks vajalikud barjäärid. Esialgu tuleb neil endas selgust saada ja öelda välja, mida nad tulevad tegema.
Iga uus konkurent Reformierakonnale, Keskerakonnale, EKREle, sotsiaaldemokraatidele, Isamaale, Vabaerakonnale ja rohelistele tähendab paratamatult häälte ümberjaotamist. Tõenäoliselt on seekord rohkem põhjust muretseda madalama reitinguga erakondadel, kellel võib ilma uue tulekutagi olla probleeme 5% valimiskünnise ületamisega. Tõsisemat maavärinat, mis võiks ohustada meie poliitilist maastikul kontuure loovaid erakondi – Reformierakonda, Keskerakonda, EKREt ja SDEd – pole ette näha.
Muutustega kaasa
Sellest on tegelikult kahju, sest maailm meie ümber on kiiresti muutumas, seda eriti majanduses. Eesti vajab poliitilisi jõude ja riigimehi, kes näeksid suurt plaani ja julgeksid sõnastada visioone 20-30 aastaks. Avatud majandusega riigina mõjutab maailmas toimuv Eestit igal sammul. Tehnoloogiate, eriti IT ja robotroonika areng muudab juba praegu majanduse struktuuri ja võimaldab luua uusi ärimudeleid, millele peavad reageerima nii seadusandlus kui majandust mõjutavad institutsioonid. Kui tehnika arengut oskavad nobedamalt ära kasutada taibukamad ettevõtjad, siis kaasnevatele muutustele tööturul peavad tähelepanu pöörama poliitikud ja avalik sektor.
Väikese rahvaarvuga riigis peab olema iga inimene hoitud ning juurduma arusaam, et igal täiskasvanul on võimeid kas osaleda tööturul või iseendale tööd andvate ettevõtjatena. Selleks peavad aga oma töö ümber korraldama paljud institutsioonid, eriti töötukassa ja tegelikult kogu avalik sektor, sest ametkondlik piiratus on kujunemas tõsiseks arengupiduriks. Ilma poliitilise tahte ja kokkulepeteta need muutused aga ei sünni.
Samuti ei ole ohus eesti rahvas, keel ja kultuur, kui erakonnad vastastikkuse ärategemise asemel pööraksid pilgu ette ning püüaksid tabada aja vaimu ning majanduse ja ühiskonna arengutendentse.
Me näeme ka, et paljud ettevõtted on vajunud mugavustsooni ega huvitu tootlikkuse tõusust, vaid odava tööjõu sissetoomisest. Ühiskonda ühendavate lahenduste asemel kasutavad poliitikud liiga tihti vastandamist, reageerides tööjõuprobleemidele ja rahvastiku muutustele väga primitiivsel moel. Must-valge vastandamine ei võta arvesse rahvastiku ja majandusteadlaste kinnitust, et kuigi meie rahvaarv võib 21. sajandi jooksul mõnevõrra väheneda, ei ole vaja karta, et rahvastiku loomulik vananemine ja praegusel tasemel toimiv välja- ja sisseränne võiks tööga hõivatud inimeste osakaalu jätta alla 50%.
Samuti ei ole ohus eesti rahvas, keel ja kultuur, kui erakonnad vastastikkuse ärategemise asemel pööraksid pilgu ette ning püüaksid tabada aja vaimu ning majanduse ja ühiskonna arengutendentse. Riigikogu Arenguseire Keskuse uuringud ja konverentsidel esitatatud analüüsid näivad aga olevat samas majas töötavatele poliitikutele tundmatud!
Uusi ideid pole
Erakonnad ei riski pakkuda uusi ideid ja tulevikku suunatud lahendusi, vaid püüavad ammutuntud nišiteemadega köita oma kindlate valijate tähelepanu. Nende sõnumid on väga kontsentreeritult sõnastatavad alljärgnevalt.
Reformierakond: olge mureta, meiega Eesti kurss jätkub, igaüks võib saada rikkaks! Keskerakond: olge mureta, riigil on raha piisavalt, et toetada kõiki puudustkannatajaid ning korvata varasem ülekohus.
EKRE: loome tummise Eesti riigi, kus ei valitseks enam euromeelsed globalistid ning meile pole vaja teiste nõuandeid. Sotsid: euronormid elunormiks, kõik uuendused tuleb Eestis tingimusteta vastu võtta, sõltumata, kas oleme nendeks valmis või mitte. Isamaa: parimad ajad olid siis, kui Isamaa tuli nägi ja võitis, meie tahame seda sama. Vabaerakond: erakonnad ja poliitikud dieedile, kõike tuleb teha ausalt ja arukalt. Rohelised: kõik, mis on roheline, on hea. Juurdetulija kandidaat Eesti 200 tahaks teha enam-vähem kõiki neid samu asju, mida teisedki, ainult paremini!
Suvi möödub kiirelt ning loodame, et erakonnad ei jäta oma poliitilist sõnumiputru liiga magedaks. Nii võib aga juhtuda, kui keegi ei käi valimiskampaanias välja uusi teemasid ja lahendusi, mis võtaks arvesse maailmas ja meie elus toimuvaid muutusi.
