Käesoleva aasta esimese Saue valla ajalehe Saue Valduri esilehel on lugu: „Riisiperre kavandatakse 2,5 miljoni eurose investeeringuga teenustekompleksi“. Esmapilgul justkui üliilus uudis, mis peaks rõõmustama kõiki. Süvenegem aga veidi detailidesse.
Lühidalt enda elukogemusest ja ajaloost. Isa meieritöö tõi meie pere Varbolast Riisiperre 1967. a juunis. Õnnestus osta maja Madila külasse, kui meierei oli Riisipere mõisas oleva lastekodu kõrval Vilumäe külas. Lastekodus töötas Riisipere 8-kl. kool. Madila küla on Riisipere aleviku kõrval, justkui osa alevikust, kuna kõik kodud on alevikupiirist vaid mõnesaja meetri kaugusel. Samasuguses läheduses alevikule on ka Ürjaste küla. Seega olen elanud küll Madilas, aga samas ka Nissis, sest Nissiks kutsuti Nissi kiriku ümbrust, kui raudteejaama juurde jäi Riisipere.
Minnes 1971. a Nissi 8-kl. kooli, oli kooli nääripidu toonases rahvamajas, mis valmis karskus- ja tuletõrjeseltsi majana esimese vabariigi ajal ja mida praegu teatakse küll vana haiglana ja Polma majana. Sealses Evi Vendla veetavas lasteringis osalesin enne kooli.
Siis valmis uus kultuurimaja koos Riisipere sovhoosi kontoriga. 1972. a kooli nääripidu oli juba seal. Suures saalis oli 400 istekohta. Mitu korda nädalas oli kino. Kui 1981 näidati ABBA filmi, oli saal täis. Meil käisid kontserte andmas kõik vabariigi tähed ja lisaks draamateatritele ka Estonia ooper. Hästi on meeles Teo Maiste „Don Pasquales“.
1980ndail osalesin neljal õhtul nädalas erinevates ringides. Aeg oli täis lootust ja osalejaid oli palju.
Nissi koolis käies räägiti, et Nissi tuleb ka keskkool. Seda siiski ei tulnud. Aga õhus oli tunda arengut ja soovi selle järele. 1979. a valmis Riisipere sovhoosi lasteaed, mis on juba 40 aastat meie lapsi kasvatada aidanud. Lasteaia hoonekompleksi rekonstrueerimiseks oli plaan ja tahe, kui Nissi vallavanem oli Heiki Pajur ja volikogu juhtis Juhan Särgava. Järgmine vallavanem aga rebis selle plaani katki.
Et üks asula elaks ja areneks, on vaja, et inimesed saaksid seal rajada kodu. Maakoduna alevis näen eelkõige eramuid koos väikese aiaga. Riisiperes neid on, aga et ka mõnekümne aasta pärast säiliks põhikool, oleks siiski vaja aleviku arengut täna. Kehtiv Nissi valla üldplaneering valmis seitse aastat. Kuna olen keskmine maaomanik, siis pidasin loomulikuks muuta vahetult aleviku piiril olevad väga väikesed põllulapid kodukruntideks, et aleviku rahvas kasvaks. Detailplaneeringu kohustus ja peakommunikatsioonide (vesi, heitvesi, elekter ja juurdepääsuteed) ehitamiskohustus ongi n-ö paljukirutud „arendaja“ loomulik töö. Kuid mida aeg edasi, seda mõttetumaks seda pean, sest ei saa ju heategevuslikult nii palju peale maksta. Täna maksab projekteerimine, vajalikud geouuringud ja teostus ühepalju nii linnas kui maal, kuid maa hind on nii erinev, et vaevalt leiduks hiljem huvilisi. Seega on ääremaastumine seadusetähte sisse raiutud.
Ometi on kõigile selge, et aleviku kasvamine aleviks garanteeriks maaelu ökonoomsemalt, kui ainult hajaasustuse võimaldamine kaugemais külades. Lahenduseks oleks leebemate erandite võimaldamine. Need on isiklikud kogemused, mis on kinnitanud, et Eestis ei kipu avaliku ja erasektori koostöö laabuma, kui ei ole piisavalt isiklikke sõprussuhteid. Nii mitte vaid ei näi, vaid nii tundub tõesti ka olevat. Olgugi, et selle tarvis on leiutatud isegi uudissõna „averus“ (Public Private Partnership). Seda võidakse küll suuremates projektides rakendada, aga väikeettevõtjana ei ole kohanud. Nüüd, kui omavalitsuse võimukeskus on veelgi kaugemal, seda vähem.
Miks ma kirjutasin seda nii pikalt ja miks kirjutaksin veelgi? Sest ma tunnetan oma kodukandi käekäiku kogu füüsisega ja mulle on teinud palju haiget erinevad vastutöötamised sellele.
22. jaanuaril kell 18.00 peaks toimuma Riisipere kultuurimajas avalik arutelu kavandatava teenustekompleksi asjus. Saue vald on eelnevalt väidetavalt kaasanud nn otseselt asjasse puutuvaid inimesi. Nendeks on olnud kooli ja lasteaia ning kultuurimaja ja valla kohalikud ametnikud, töötajad, hoolekogude inimesed. Kaasamine, jah, jätkub, kuid mina kuulsin sellest projektist üsna juhuslikult vana aasta lõpus, kui Saue vallavolikogu koosoleku lõpus oli vallavanem suud paotanud.
On antud vaadata ka 3D eskiisi n-ö multifilmina. Juhin aga tähelepanu sellele, et neid eskiise on vaid üks.
Kui olin valitud saadikuks viimasesse Nissi vallavolikokku ja käisid omavalitsuste ühinemisläbirääkimised, siis sai kokku lepitud, et uus lasteaed tuleks Nissi põhikooli kõrvale. Miks seda täna ei arvestata? Ka selle kohta võiks olla eskiis. Käivad jutud, et Nissi põhikoolile tuleb juurdeehitus. Milleks? Kas selleks, et Turba kool sulgeda? Loodan, et see on kuulujutt, aga ei imestaks, kui tõsi.
Kolmas eskiis aga peaks olema vana lasteaia asemele ehitatava uue kohta. Kui on plaan vana lasteaia seni pooltühjana seisnud tiib lammutada, siis sinna ehk sobikski uus kõige paremini? Kui lasteaia suvepuhkusel see lammutamine ette võtta, ja arvestades seda, et tänapäeval ehitab „raha“, kuna tarnemured materjalide defitsiidi tõttu on jäänud pigem nõukaaega, siis ei tohiks ehitamine ju segada ka praeguse lasteaia tööd? Aastail 1983-84 ehitasime Harju KEKi brigaadiga praeguse Keila Põhja tn lasteaia „Vikerkaar“ ja siis võttis see aega pea poolteist aastat. Täna läheks kindlasti kiiremini.
Praeguse lasteaia juures oleks piisavalt ruumi, et ehitada ühekordne maja, mis oleks mugavam ja evakuatsiooni mõttes ohutum. Kui kultuurimaja külge plaanitud lasteaial puudub hilisem laienemisvõimalus, siis praeguse lasteaia juures selleks maad jätkub. Praeguse lasteaia õuemänguväljak on üle 4000 m2. Plaanitava oma aga alla 2000 mm2.
Olen rääkinud paljude n-ö otseselt asjassepuutuvate inimestega ja valdavalt kohanud sellele projektile mittetunnustavat hoiakut. Kas alevi elanikud ei ole otseselt asjasse puutuvad?
Ei ole arvestatud Nissi Maarjakoguduse huvidega. Vahetult plaanitava lasteaia kõrval on kogudusemaja koos neile kuuluva avaliku pargiga.
Arusaamatu on, miks soovitakse Riisipere kultuurimaja suurt saali väiksemaks ehitada. Tänased üritused on näidanud, et ruumi seal üle ei ole.
Eelmise Nissi vallamaja ruumides võiksid leida koha erinevad kultuurimaja ringid ja ka alevikule nii oodatud noortekeskus.
Kavandatava projekti tulemusena tiheneb märgatavalt sealne liiklus, mis ilmselt sunniks kultuurimaja poolt Nissi kiriku juurde viiva tänava muutma ühesuunaliseks: kiriku poolt rahvamaja poole. Seal on praegugi ohtlik ristmik.
Parkimiskohtadeks aga tuleb ohverdada haljasala.
Loodame, et vallavanem ei täida 22. jaanuari õhtut soleerimisega, vaid annab aega küsimuste esitamiseks.
