Osale kalameestele ei meeldi millegipärast Norra lõhe, mis on kasvatatud rangetes sanitaar-ja veterinaartingimustes. Maitse asi, mulle jälle ei meeldi jällegi kui inimesed kuskilt eemalt tahavad minu kogukonna elukorraldust lõhkuda.
Jälle olen sunnitud kirjutama Linnamäe paisjärve vastalistest. Jõelähtme valla mitmete külade kogukonnad on vastu meie elukeskkonna lahutamatuks osaks saanud Linnamäe paisjärve likvideerimisele. Järve kuivakslaskmisest on huvitatud kalameeste seltsi juhttegelased, kes toimetavad tihedas koostöös keskkonnaministeeriumiga, uskudes sealt saadud andmeid ilma kriitikameeleta.
Mina ei saa kusagilt ministeeriumist andmeid, mina elan Jõelähtme vallas ja näen oma silmaga, mis Jägala jões ning Linnamäe paisjärves toimub ning kuidas veekogu olemasolud meie elu mõjutavad. Aeg-ajalt näen ka kahjuks ka vahutavat jõge ning aeg-ajalt mõtlen kogu selle muda keemilise koostise peale, mis on nõuka-aja aastakümnetega järvepõhja ladestunud. Järve likvideerimise vastaseid muda ei häiri, kuigi mitmed uuringud näitavad, et üle Linnamäe tammi aidatud kalad selle muda peal niikuinii ei kudeks. Ehk siis täiendav argument tegevuse ebamõistlikkuse kohta.
Liitlane muinsuskaitse
Emotsioonid võivad erinevad olla, aga faktid olgu täpsed. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles 24.aprilli AK-s, et muinsuskaitse jaoks säilivad mälestised kõige paremini siis kui nad on kasutuses. Hüdroelektrijaama esialgne mõte on elektrienergia tootmine. Ja muinsuskaitse usub, et omanik on huvitatud selle mälestise säilitamisest siis, kui tal on võimalik elektrienergiat toota. Jah, Siim Raie filosofeeris ka võimaluse üle ehitada kanal Linnamäe tammist mööda ja küsis vastuseta jäänud küsimuse, et kui palju see ühiskonnale maksma läheb ning seega, mis mõte sellel on?
Ma arvan, et Sindi paisu likvideerimiseks kulutatav 10 miljonit eurot kahvatub selle kõrval, kui Linnamäe tammi kõrvalt kaladega mööda minek rahasse arvestada.
Muinsuskaitse on Linnamäe paisjärve säilitamisel kohalike inimeste kindel liitlane, sest meil on ühised huvid – säilitada toimiv hüdroelektrijaam, sest nii säilivad mõlemad, nii ehitismälestisena arvel olev tamm kui järv.
Tulen korraks tagasi Siim Raie vastuseta jäänud küsimuse juurde ehk mis maksab iga hinna eest Linnamäe tammist kaladega nn möödaminek? Tuletan meelde, et kõrguste vahe on kümme meetrit. Ma arvan, et Sindi paisu likvideerimiseks kulutatav 10 miljonit eurot kahvatub selle kõrval, kui Linnamäe tammi kõrvalt kaladega mööda minek rahasse arvestada. Või julgeb keegi keskkonnaministeeriumist otse või minu pärast kasvõi kalastajate seltsi kaudu öelda, mitukümmend miljonit läheks maksma jõe möödajuhtimine Linnamäe tammist ja sellega kaasnev Linnamäe paisjärve likvideerimine? Milliseks kujuneb ühe kudema laskuva ja ellu jääva kala hind? Pakun, et see tuleb kaugelt üle tuhande euro tükist. Kas siis selliseid kuldkalu tahetakse Brüsseli raha eest valitud seltskonnale teha?!
See on meie elukeskkond
Mina olen Jõelähtme vallavolikogu liige ja üks mu tegevuse eesmärkidest on meie ühise elukeskkonna, sh Linnamäe paisjärve kaitsmine. Kaugelt kiibitsejad ei pruugi seda mõista, aga see on meie kodu, üks ja ainus. Meie elame siin edasi, erinevalt mujalt tulnud “kuldkala” püüdjatest, kes rahateenimise eesmärgil on valmis meie koduõue segi pöörama. Me ei taha selliseid tegelasi oma õuel näha, kes tahaks?
Linnamäe hüdroelektrijaamal on suur ajalooline väärtus, mida on tunnistanud kultuuriminister jaama ehitusmälestiseks tunnistamisel ja mis toetab sealsamas kõrval asuvat muistset linnamäge ja Rebala kaitseala tervikuna.
Meie tahame hoopis kohalikku elu arendada ja näeme siinkohal Linnamäe paisjärvel suurt arengupotentsiaali, nii uute rekreatsiooni-, sportimis- kui kodude rajamise võimalusteks.
Linnamäe hüdroelektrijaamal on suur ajalooline väärtus, mida on tunnistanud kultuuriminister jaama ehitusmälestiseks tunnistamisel ja mis toetab sealsamas kõrval asuvat muistset linnamäge ja Rebala kaitseala tervikuna.
Eelmise aasta kevadel on valla tellitud nahkhiireuurija Lauri Lutsar avastanud nii Linnamäe paisjärvel kui Jägala jõel ja teistelgi lähedalasuvatel veekogudel mitmeid erinevaid nahkhiiri, kelle toidulauaks nimetatud veekogud on, sh Linnamäe paisjärv. Vald on nahkhiireleidu tõsiselt võtnud ning plaanib nahkhiirte kaitseks kaitseala luua. Kokkuvõttes räägivad Linnamäe paisjärve säilimise poolt elukeskkonna säilimise, valla arengueelduste hoidmise, nahkhiirte kaitse, muinsuskaitse, majandusarengu ja taastuvenergia tootmise argumendid. Vastu on ainult Brüsselist meile peale surutud ja kohalike tingimustega mittearvestav lõheliste kaitse argument.
Kuldkalakese muinasjutt teatavasti lõppes halvasti, sest eide ahnus viis kogu saadu kaotamiseni.
P.S. Soovitan neil, kes hirmsasti lõheliste kudemiskohtade pärast muretsevad, oma tähelepanu suunata olemasolevatele jõgedele, et sealt ei püütaks röövpüügina välja kudema tulnud kala ega tehta rahaks. Soovitan lõhkumise ja likvideerimise asemel keskenduda kaitsmisele!
