Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas arvab, et apteegireformi tulemusena jääb viimane ja otsustav sõna proviisorile ning ärihuvide asemel tõuseb fookusesse apteek kui tervishoiuasutus.
Kõige olulisem on see, et apteegireformi tulemusel muutub apteegiteenus paremaks. Kuna praegu kuulub enamik apteekidest mitteproviisoritest omanikele, siis paratamatult lähtuvad praegused omanikud oma tegevustes eelkõige ärihuvidest.
Apteegireformi tulemusel jääb apteegis taas viimane ning otsustav sõna proviisorile ja fookusesse tuleb apteek kui tervishoiuasutus. See laseb teha patsiendi heaks senisest tõhusamat koostööd näiteks perearstidega.
14 vastab nõuetele
Riigikogu poolt 2015. aastal välja kuulutatud apteegireform on kestnud praeguseks 4,5 aastat ja selle tulemuseks on 200 proviisorosalusega apteeki üle Eesti.
Apteegireformi tulemusena peab alates 1. aprillist 2020 üldapteekides enamusosalus kuuluma proviisoritele, ravimite hulgimüüjate jaoks on sellest kuupäevast keelatud ka vähemusosalus.
Mõistagi on sellele reformile olnud vastu neli suuremat mitteproviisoritele kuuluvat apteegiketti, kellest mõned omavad ka suuremat osa ravimite hulgimüügist. Riiki on survestatud ja ähvardatud nii rahanõuete kui ravimite kättesaadavuse kriisiga.
Mõlemad on alusetud, sest esiteks on antud apteegireformiks viieaastane üleminekuaeg, teiseks on Eestis juba piisavalt proviisorapteeke ning tahet teha need ka piirkondadesse, kus neid veel pole.
Harjumaal väljaspool Tallinna töötab Eesti Apteekrite Liidu andmetel kokku 51 põhi- ja haruapteeki, millest 33 kuulub ravimite hulgimüüjale. Hetkel vastab kõikidele nõuetele 14 apteeki, kelle jaoks ei muutu enam apteegireformiga midagi. Ülejäänute puhul on küsimus näiteks proviisori osaluse määras.
Nagu on näha Harjumaa kaardilt, siis enamasti on maakond ka proviisorapteekidega päris hästi kaetud (samas lähevad maa-apteekide hulka ka Tallinna piiril Laagris tegutsevad viis apteeki, seega tuleb alati vaadata numbrite taha).
Vajadusel uued apteegid
Praegu pole proviisorapteeki Kosel, Paldiskis, Sakus, Loksal, Kuusalus ja Viimsis, kuid huvi nendesse paikadesse apteegi tegemiseks on olemas. Näiteks teatasime just eelmisel nädalal Lääne-Harju vallavalitsusele, et Paldiskis (kus tegutseb praegu ravimi hulgimüüjale kuuluv põhi- ja haruapteek) on huviline proviisor juba olemas.
Selge on muidugi seegi, et enne praeguste apteekide üleminekut või lõpetamist ei hakka ükski proviisor olemasolevate ketiapteekide kõrvale uut apteeki tegema. Sel puudub lihtsalt mõte.
Küll saame öelda, et vähehaaval hakkavad toimuma ketiapteekide omanikega kohtumised apteekide tuleviku asjus. Oleme selleks proviisorite poolt teinud pikalt eeltööd, tundub, et apteegiketid on võtmas viimaks vedu. Praegu on jäänud tihtipeale asjad just apteegikettide huvipuuduse taha.
Kui aga proviisorid ei jõua ravimite hulgimüüjatele kuuluvate apteekide tuleviku osas praeguste omanikega ühele meelele, siis on proviisorid probleemsetesse piirkondadesse valmis tegema ka uued apteegid. Apteegi asutamine ei ole väga kulukas. Seda toetab seegi, et Harjumaa maapiirkonnad ja -asulad on üldiselt üpris rahvarohked.
Probleemsed priikonnad oleme enda jaoks praegu kaardistanud. Samas on näiteks raske uskuda, et Viimsi valda apteegi tegemise vastu puuduks huvi. Aga kõik see pidevalt täpsustub ja selgineb reformi lähenedes.
Väga suuri muudatusi Harjumaa apteegivõrgus reformi tulemusel ei tule. Kui keegi praegu ähvardab, et jääte apteegiteenuseta, siis ei tasuks seda väga tõsiselt võtta.
Vaja jõuda kokkuleppele
Mida peaksid need apteegid järgneva kuue kuu jooksul ette võtma, kus proviisoromand puudub?
Kui tegemist on ravimite hulgimüüjale kuuluva apteegiga, siis tasuks proviisoril kindlasti huvi korral uurida omanikult apteegi tulevikuplaanide kohta.
Kõige ideaalsem oleks jõuda apteegi pidamise jätkamise tingimuste osas kokkuleppele. Proviisoritele on oluline, et reform mööduks patsiendi jaoks võimalikult sujuvalt.
Kui apteek kuulub mitteproviisorile, siis peab omand muutuma selliselt, et apteegi juhatajast proviisorile kuuluks vähemalt 51% apteegist. Kui aga praegune omanik pole valmis mingil põhjusel apteegi tuleviku üle rääkima, siis tasuks kindlasti vaadata ka võimalusi piirkonda uue apteegi asutamiseks.
Proviisorid saavad sel teemal küsida nii juriidilist kui ka finantsnõu Eesti Proviisorite Kojalt.
Karin Alamaa-Aas, Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees
