Ämari lennubaas kasvab (0)
Article title
Ehitaja, KMG juhatuse liige Targo Toots ja tööde tellija, kaitseinvesteeringute keskuse lääne portfellijuht Steven Linkov on ühte meelt – tööd saavad õigel ajal lõpetatud. FOTO: Ülo Russak

Märtsis algas Ämari lennubaasis ehitus. Remonditakse lennurada, ehitatakse kolm kasarmut ja söökla, täiendatakse kaitsesüsteeme, osa taristust tuleb uus. Kõik peab valmis olema oktoobri lõpuks – novembrist alustab Hollandi viienda põlvkonna hävitajatega F-35 eelüksus ja detsembrist algab õhuturbe missioon.

Kibe töö käib korraga nii lennurajal kui kasarmute ehitusel. Kolme kilomeetri pikkusel ja 60 meetri laiusel lennurajal on pealmine kate maha freesitud, algamas on uue asfaltkatte laotamine. Lennukite asemel ruleerivad mööda rada suured kallurautod.

Uut lennurada juurde ei ehitata

„Rajakate remonditi viimati 2010. aastal. Õhuturbemissiooni oleme teinud Ämarist alates 2014. aastast, mil Venemaa Ukrainale kallale tungis. Seega on lennurada olnud kümme aastat aktiivses kasutuses, saanud korralikult vatti. Praegune remont on täiesti plaanipärane, ei midagi erakorralist,“ räägib Ämari lennuväebaasi ülem, kolonelleitnant Maanus Nigul. 

Ämaris on räägitud küll vajadusest teisegi maandumisraja järele, aga selle uuenduse käigus uut maandumisrada ei ehitata. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) lääne portfellijuht Steven Linkov kinnitab, et sellest hoolimata on Ämari praegu RKIK-i tähtsaim objekt.

Töid senise lennuraja uuendamisel teeb riigihanke võitnud KMG Infra, kellel on suured kogemused infrastruktuuri rajamisel ja remondil. Analoogsed tööd olid mõned aastad tagasi tehtud Tallinna lennujaama lennuliiklusala parendamine, Reidi tee täislahendus, Rail Balticu Saustinõmme ökodukti rajamine ja mitmed militaarrajatised Tapal ja Jõhvis. 

Ämaris pidid kõik ehitusega seotud isikud läbima eelneva turvakontrolli. Ka töömehed.

„Kahjuks mõni isik ei pääsenud rajale. Aga iseenesest tööde ja tehnika kokkusaamine meie jaoks ei olnud küsimus. Sellega arvestasime juba hanke ajal,“ ütles KMG juhatuse liige Targo Toots, kinnitades, et töödega ollakse graafikus, RKIK-le antakse valmis töö üle kokkulepitud ajal, oktoobri lõpus. Töö on keeruline, sest 3000 meetrit pika raja kõik kalded peavad vastama ettenähtule, väga oluline on asfaldi haardetegur – moodsaimad hävitajad laskuvad 2–3 korda tavalisest lennukist suuremal kiirusel. Sellepärast on oluline rajakatte tõhusus. 

„Kui tavalisele maanteele ringi arvata, siis ehitame praegu teelõiku, mis ulatub Ämari lennubaasist Rocca al Mare keskuse ette,“ on Targo Toots arvutanud. Asfalt selleks veetakse Ämarisse Lasnamäelt, KMG asfalditehasest.

Praegu, mil lennukid Ämarist startida ei saa, toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde lennubaasist. Kui novembrist Holland oma õhuturbemissiooni täitma asub, lennatakse kohale nelja hävitajaga, mis hakkavad baseeruma olemasolevates angaarides. Kaasa tulevad ka transportlennukid. 

„Kui tavalisele maanteele ringi arvata, siis ehitame praegu teelõiku, mis ulatub Ämari lennubaasist Rocca al Mare keskuse ette.“ 
Targo Toots

Valmivad uued kasarmud ja söökla

Kolm ehitamisel olevat uut kasarmut koguvad kõrgust. Ehitajaks on Merko. Sama ehitusettevõte uuendab ka kütte- ja elektritrassid ning katlamaja.

„Kaks kasarmut rajame meie kaitseväelastele, ühe liitlaste jaoks,“ räägib Steven Linkov. Kasarmute esimesele korrusele tulevad laoruumid, teisele väljaõppe-, kolmandale eluruumid. Koos liitlastega hakkavad siin väljaõpet saama meie õhuväkke kuuluvad Eesti üksused.

„Kasarmud on tüüpilised NATO standarditele vastavad hooned, ei ole liitlastele paremaid ehitatud kui meie omade tarvis,“ kinnitab RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo. Kokku on kasarmutes kasulikku pinda 15 000 m2.

„Ei mäletagi, et kunagi sellises tempos ehitanud oleksime,“ ütleb ehitustöid koordineeriv Merko üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk, kinnitades, et ka kasarmud valmivad kokkulepitud ajal, aasta lõpuks.

Nordlin Ehitus OÜ ehitab Ämarisse Baltimaade suurima söökla, mis mahutab korraga 576 inimest. 

„Nii tagame paremad tingimused liitlasvägede toetamiseks ning kaitseväelastele tööks ja harjutamiseks,“ põhjendas Steven Linkov. Tapa sõjaväelinnakus olev söökla on Ämaris valmivaga samas suurusjärgus. 

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse lääne sektoris, mis hõlmab Lääne-Harjumaad, Läänemaad ja osa Pärnumaast, ehitatakse lähima kolme kuni nelja aasta jooksul 200 miljoni euro väärtuses rajatisi. Ämari linnak on käesoleva ja järgmise aasta ehituse raskuspunkt ning läheb maksma üle 80 miljoni euro.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.