Alkoholi kättesaadavust noortele kontrollivad ja testivad eri asutused ja organisatsioonid ikka mõne aja tagant. Eelkõige on uuringute eesmärk saada aru, kui lihtne on noorel kaubandusest kätte saada tänapäeva levinuimat uimastit, mille tarbimine võib oluliselt mõjutada tema tulevikku.

Õnnetusjuhtumid, terviseprobleemid, takistused hariduse omandamisel, sotsiaalprobleemid ja riskantne seksuaalkäitumine on vaid mõned näited alkoholitarbimise mõjust noorele. Pikaajalised teadusuuringud on tõestanud, et mida varem hakatakse alkoholi tarbima, seda suuremad on eespool toodud riskid. Samuti on teada, et mida varem alustab noor sõltuvust tekitavate ainete proovimist, seda suurem on tõenäosus jääda sõltuvusse ja liikuda edasi teiste sõltuvust tekitavate ainete tarbimisele.

Uuringutulemused annavad tellija(te)le ka laiema pildi, mille põhjal teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid ning nii kohalikes eelarvetes kui ka riigi tasandil raha paigutada. Näiteks mõjutab alkoholi tarbimise kasv õnnetusjuhtumite ja vägivalla suurenemist, mis on otseses seoses tervishoiu- ja korrakaitsekuludega.

Mida rohkem juhtub alkoholi tarbimise tagajärjel õnnetusi või vägavallajuhtumeid, seda vähem jääb meditsiinisüsteemil aega ja raha tegeleda plaanilise ravi ning tegelike abivajajatega. Samuti võib alkoholi tarbimine mõjutada noorte õppeedukust, mis omakorda suurendab nii haridus- kui ka sotsiaalasutuste koormust.

Alkoholi kättesaadavuse eest vastutavad täiel määral kõik täiskasvanud.

Tervishoiu seisukohalt on vaja saada ülevaade noorte riskikäitumisest, et näha ette võimalikke terviseriske ning osata planeerida terviseedendamise võimalusi eri vanusegruppidele (nt sportimisvõimalused, terviserajad, treeningud, ennetustegevused jne).

Alkoholisõltuvuse laiemate (majanduslike) mõjude spekter on palju kirjum, kui ülalpool toodud näited, sh purunenud suhted, perevägivald või vähenenud töövõime, kuid see on juba omaette teema.

Testostlemine Tallinnas ja Harjumaal

2020. aasta kevadel korraldati Tallinna ja Harjumaa jaekauplustes ja tanklates alkoholi testostlemine eesmärgiga kaardistada selle kättesaadavust noortele. Kokku tehti Harjumaal 108 ostukatset, mille käigus proovisid 18–21 aasta vanused noormehed ja neiud dokumenti esitamata osta kanget või lahjat alkoholi.

Uuendusena testosteti Tallinnas ka elektrooniliste sigarettide täitevedelikku (veip). Kõiki ostukatseid jälgis eemalt vaatleja, kes kirjeldas hiljem ostuprotsessi tausta: milline oli olustik, kas teised poesviibijad jälgisid noorelt ostjalt dokumendi küsimist, kuidas toimis protsess iseteeninduskassas jne. Võrreldes varasemate testostlemistega oligi sel korral uuenduseks iseteeninduskassade kasutamine ning väljakutseks nii suhtlusel kui ka vaatlusel ajastule kohane maski kandmise kohustus.

Eraldi võiks välja tuua mõned tähelepanekud

• Iseteeninduskassade tööprotsessis ei ole alkoholi ostmisel isikut tõendava dokumendi küsimine ega vanuse kontrollimine harjumuspäraseks saanud. Testostlemise tulemus näitab, et Harjumaal ei küsitud noortelt dokumenti 80% iseteeninduskassades tehtud ostude korral.

• Vaatluse tulemusena võib väita, et maskide kandmisel oli täheldatav mõju, sest need muutsid müüja ja ostja omavahelise suhtluse märgatavalt keerulisemaks. Lisaks võimendasid suhtlusbarjääri taustaraadiohelid või muusika, teiste külastajate vestlused, ostukorvide helid, pleksiklaasist sein kassapidaja ja ostja vahel jne. Tulemuseks oli üsna kesine kuuldavus müüja ja ostja vahel. Kaudselt võib järeldada, et ilma nende suhtlustõketeta oleks rohkem müüjaid küsinud isikudokumenti.

• Harjumaa ja Tallinna tulemused erinesid vanust tõendava dokumendi küsimisel lahja ja kange alkoholi ostmise puhul. Harjumaa kauplustes ja tanklates tehtud testostlemise tulemused näitavad, et dokumenti küsiti pigem lahja alkoholi ostmisel ning noorte jaoks oli lihtsam kätte saada kanget alkoholi.

• Prooviuuringuna tehti mõned ostud testimaks elektrooniliste sigarettide täitevedeliku kättesaadavust noortele. Sel korral testiti kolme Tallinnas asuvat müügipunkti, neist kahes küsiti ostjalt vanust tõendavat dokumenti. Arvestades selle toote müügipunktide järjest tihedamat levikut ning seeläbi ka kasutatavust, on elektrooniliste sigarettide täitevedelik kindlasti omaette testimist vajav segment.
Kättesaadavuse takistami-ne on meie ühine vastutus

Alkoholi kättesaadavuse takistamisel lastele ja noortele lasub poemüüjatel ja klienditeenindajatel kui kaubandusvaldkonna eesliini töötajatel otsene vastutus, mis on neile ette nähtud ka seadusega.

Testostlemiste tulemused annavad alati tagasisidet selle tööülesande täitmise kohta. Sealt edasi lasub kaupluse omanikul vastutus oma töötajaid seadusest tuleneva kohustuse täitmise juures toetada.

Uuring toob esile palju kitsaskohti, miks dokumendi küsimine jäi müüjal tegemata. Samuti oleks müügikohtade omanikel mõistlik ettevõtte tööprotsessid ja -tingimused üle vaadata ning leida vajaduse korral võimalused oma töötajaid nõustada, koolitada ja ka turvata.

Siinkohal on hea meelde tuletada, et laiemas plaanis vastutavad alkoholi kättesaadavuse eest täiel määral kõik täiskasvanud inimesed mis tahes rollis: lapsevanema, kaasostleja, naabrimehe või lihtsalt kodaniku ja maksumaksjana. Selle uuringu tulemused näitasid, et 285 testostu ajal ei sekkunud ega pööranud erilist tähelepanu ükski täiskasvanud kaasostleja.

Kas alkoholi testostu sooritamisel küsiti dokumenti?