Alkoholi tarbimine on huvitavalt vastuoluline tegevus. Ühest küljest, kui vaadata mõnda filmi või seriaali, on pidevalt stseene, kuidas mõni tegelane jõuab õhtul koju ja talle ulatatakse kohe õlle- või veiniklaas, sest kaaslane on söögitegemise kõrvale juba pudeli avanud ja algab igaõhtune mõnus koosolemise rutiin.
See alati „korras kodude ja hästi istuvate riiete maailm“ tekitab meis tunde, et alkoholi tarbimine on normaalne igapäevase rutiini lõõgastav lõpp. Teadlased teisalt väidavad hoopis vastupidist ning on teinud mitmeid teaduslike uuringuid tõestamaks, kuidas regulaarne alkoholi tarbimine vähendab meie keskendumisvõimet, uneja elukvaliteeti üldiselt.
Eks igaüks võtab oma riskid ja valib ristid ise. Kuid on üks teatud hulk ühiskonnast, kelle enesejuhtimise ja otsustamise oskus ei ole veel välja arenenud – noored.
Ostmine muutunud lihtsamaks
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel on kaheaastase vaheajaga viidud Harjumaa jaekettides ja tanklates läbi testostlemine uurimaks, kas noortelt küsitakse alkoholi ostmisel dokumenti. 2021. aasta testimine viidi läbi kevadel, kohe pärast järjekordsete koroonapiirangute lõppu. Elu oli tol hetkel ärev – poes kanti maske ning kõigi meeled olid ärevil, sest kehtis ka soov ja kohustus hoida üksteisest eemale, et mitte seda veel tundmatud viirust endaga poest koju kaasa viia.
Ei julge järeldada, et just selles on põhjus, kuid kahe testostlemise tulemusi võrreldes on tulemuseks, et alkoholi ostes küsiti aastal 2023 dokumenti 9% harvemini ehk noortele oli ostmine muutunud lihtsamaks. Kõige kergem on ilma dokumendita maksta iseteeninduskassas, kus viimase ostlemise põhjal kontrolliti dokumenti vaid 24% ostudest. Aastal 2021 oli see protsent küll veel väiksem (20%), kuid arvestades iseteeninduskassade tõusvat osakaalu jaekaubanduse makseviisina, ei ole värskes tulemuses midagi rõõmustavat.
Huvitav tulemus
Huvitav tulemus on ka see, et noortelt tütarlastelt küsitakse dokumenti harvem kui noormeestelt ning selle tulemuseni jõudis samasisulise üle-eestilise testostlemisega ka 2022. aastal Tervise Arengu Instituut (mille kodulehelt saab täpsemat aruannet lugeda).
Testostlemise andmete analüüs ja testimisega kaasaskäiv vaatlus näitas üpris selgelt, et füüsiliselt rohkem arenenud ja/või „täiskasvanulikule“ välimusele rohkem rõhku panevatel noortel on alkoholi väga kerge kätte saada. Näiteks 174 sentimeetrit pika 18-aastase neiu käest, kes sooritas Harjumaal 20 ostu, küsiti dokumenti ühel(!) korral, kuid kaheksa kuud varem ei oleks talle seaduse järgi alkoholi tohtinud müüagi.
Mida vähem noor arenev aju alkoholi tarbib, seda rohkem jõuab ja saab ta oma täie potentsiaalini areneda ning järjest täielikumana enda jaoks õigeid otsuseid teha.
Teiselt poolt pidi sama vana noormees 21 ostu sooritamise juures näitama dokumenti 13 korda. See ei ole olemuselt ideaalne tulemus, kuid ikkagi „pool rehkendust“. Hea uudis on aga see, et erinevalt 2021. aastast ei pakutud ühelegi noorele, kes tundmatuna alevi poes alkoholi ostu sooritas, viina n-ö kriipsu peale ehk et kohe ei peagi maksma ning ostleja viinavõlg pannakse vihikusse kirja. „Alati on noored seda ju teinud! Juba meie omal ajal…“ – on üks vastus, mille noorte alkoholi testostlemise tulemustele või tarbimisele saame.
Mõju ajule
Siinkohal ütlevad ajuteadlased – on tõesti tarbitud, aga milline potentsiaal oleks inimestes olnud, kelle aju ei oleks enne 25. eluaastat metanooli tarbinud? Meie aju ei lõpeta arengut inimese 18. sünnipäeval ning üks kõige olulisem osa (prefrontaalne korteks), mis vastutab mh kriitilise mõtlemise, keskendumise, otsustamise ja loovuse eest, areneb alles täies mahus edasi.
Seega – mida vähem noor arenev aju (regulaarselt) alkoholi tarbib, seda rohkem jõuab ja saab ta oma täie potentsiaalini areneda ning järjest täielikumana enda jaoks õigeid otsuseid teha. Miks testostlemist läbi viiakse ja mida nende andmetega tehakse? Viimase kahe testostlemise andmeid kasutavad nii Politsei- ja piirivalveamet kui ka Harjumaa Omavalitsuste Liit nii ennetustegevuseks (laste ja noorte huvitegevuste arendamine, kaupmeeste koolitused, töö planeerimine) kui ka kohaliku alkoholipoliitika kujundamisel.
Ikka selleks, et meil oleks rohkem targemaid ja vaba otsustamisega inimesi, kelle aju oleks oma maksimaalsele potentsiaalile lähemal.
Kust saada abi?
• Lasteabi www.lasteabi.ee, 11 6111
• MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm www.lastekriis.ee
• Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliinik ja laste vaimse tervise keskus www.lastehaigla.ee/psuhhiaatriakliinik
• Tallinna vaimse tervise keskus www.vaimnetervis.ee
• Ohvriabiteenus sotsiaalkindlustusametis www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt
Emotsionaalne tugi ja nõustamine
• Ohvriabi MTÜ www.ohvriabi.ee
• Eluliin MTÜ www.eluliin.ee
• Lasteombudsman info@oiguskantsler.ee, 693 8404
