Aktsiaselts Airport City pikaealisusega just kiidelda ei saa. Krediidiinfo andmetel on sel ettevõttel vanust täpselt kaks aastat ja kuus kuud. Küll võib Airport City uhke olla oma mastaapsuse üle.
Veel kümmekond aastat tagasi laius Tallinna lennujaama lõunaküljel, Tallinna ja Rae valla piiril kurikuulus pilpaküla, kus üks lipp lipi peal putka oli kinni teises ja porgandipeenar kapsalapis, kus kähmlus vaheldus napsitamisega ning politsei oli sama sage külaline nagu tuletõrje ja kiirabigi. Nüüd püüavad juba kaugelt tulija pilku suureks kerkinud ja aina kerkivad hallid ja angaarid, külgedel lugeda hästi tuntud nimed – Magnetic MRO, DHL, FedEx… Kõigil neil on lennujaamaga ühine traataed ümber ja valvekaamerad tulijat vaatamas. Väljaspool traataeda jooksevad aga korralikud auto- ja kergliiklusteed. On üks bussipeatuski, kus veel bussi numbrit märgitud ei ole. Pole teada, mis buss siia ükskord sõitma hakkab. Aga kindlasti hakkab.
Airport City vallutas pilpaküla
Kõigi teiste tegusate hallide ja muude hoonete vahel on üks maja kirjaga Airport City. Eesti keeli – lennujaama linn. „Tegelikult kuuluvad kõik piirkonnas olevad kinnistud, maa ja hooned Airport Cityle või Tallinna lennujaamale,“ selgitab aktsiaseltsi juhatuse liige Veiko Keerberg. Piltlikult öeldes on lennujaam oma linnaga pilpaküla vallutanud, selle piirkonnast välja tõrjunud. „Mõne ehedama hoone allesjäänud pilpakülast võiks viia vabaõhumuuseumisse, näitamaks ka tuleviku põlvkondadele, milline oli meie potipõllumajandus. Vähemalt mõnes paigas,“ muigab Keerberg. Nüüd peremehetseb endise pilpaküla territooriumil Airport City, rentides rajatud hooneid lennundusega seotud ettevõtetele. Näiteks kullerfirmadele.
Parasjagu ongi üks keskmise suuruse ja DHL-i värvides Boeing maandumas, ruleerides end mitte lennujaama peahoone, vaid lõunaküljel olevale perroonile. Lennukiga tulnud pakid ja pakikesed transporditakse kiirkorras DHL-i lattu, kus need lähevad kontrolli, läbivalgustamisele ja -nuusutamisele. „Võin julgesti öelda, et saadetiste kontroll on vähemalt sama hoolikas kui inimeste kontroll lennujaama peahoones,“ kinnitab Airport City juhatuse liige. Sorteeritud pakid kihutavad pärast kullerautodele laadimist juba edasi adressaatideni. Nii on see ka kõikidel teistel kullerfirmadel. „Kulleriga saadetud pakk jõuab lennujaamast adressaadini reeglina kahe tunniga,“ tunneb Keerberg ka kullerfirmade hingeelu.
Äripark läbi kahe omavalitsuse
Reisijateveo ja pakimajanduse kasvuga koos peavad kasvama ka lennujaamad. Tallinna lennujaam ehitas ja arendas aastakümneid ise, oma nime all. Kaks ja pool aastat tagasi, aastal 2023 asutati aga tütarettevõte – aktsiaselts Airport City, kelle kõik aktsiad kuuluvad Tallinna lennujaamale. Nii on see ettevõte 100% Tallinna lennujaama oma.
„Kui Airport Cityt defineerida kui äriparki, siis on selle territooriumi pikkuseks 5,5 kilomeetrit,“ teab Keerberg. Tallinna lennujaama lennurada on 3,5 kilomeetrit. Ja Airport City on selle ümber. Ainulaadne on see äripark veel sellegi poolest, et see laiub läbi kahe omavalitsuse: Tallinna linna ja Rae valla.
„Mõne ehedama hoone allesjäänud pilpakülast võiks viia vabaõhumuuseumisse, näitamaks ka tuleviku põlvkondadele, milline oli meie potipõllumajandus. Vähemalt mõnes paigas.“
Veiko Keerberg
Airport City eripära on ka see, et kõik rajatud hooned piirnevad lennujaama ja selle taristuga. Sest lennukid peavad pääsema kaubaterminalide ligi, milles asuvad kullerfirmad. Sama on ka lennukeid hoolava Magnetic MRO-ga – seegi suur rahvusvaheline ettevõte peab otsapidi paiknema lennuväljal. Kokku on Airport City portfellis angaare ja kaubaterminale lennujaama põhjapoolsele küljele ehk Tallinna linnas 50 000 ruutmeetrit ja lennujaamast lõunas ehk Rae vallas 22 000 ruutmeetrit. See piirkond on praegu aktiivne ehitusala – linna pool, Suur-Sõjamäel on Keerbergi kinnitusel kõik alad lihtsalt täis ehitatud.
Magnetic MRO
Kes viimastel aastatel Tallinna lennujaama teenuseid kasutanud, on lennukiga tõustes või maandudes kindlasti märganud lennujaama linnapoolses küljes mitut suurt angaari kirjaga Magnetic MRO. Nüüd on sama kirjaga hoone valmimas ka lõuna pool, uusarenduse alale. Kuna angaarides askeldavad veel ehitusmehed oma viimaseid askeldusi, saab ajakirjanikki heita pilgu valmimisjärgus hoonesse. Mürakas hoone on jaotatud vaheseintega kolmeks, igasse halli mahub korralik lennuk oma tiibade täies siruulatuses. Seega mahub hoone katuse alla korraga kolm lennukit.
„Eks need hallid ole mõeldudki meil enim kasutatavate lennukitüüpide – Airbus 320 ja Boeing 737 hoolduseks ja remontimiseks,“ räägib Veiko Keerberg. Magnetic MRO, millele panid aluse Eesti ettevõtjad, on kasvanud lennundusäris rahvusvaheliselt tuntud ettevõtteks. Seda suuresti ka tänu Hiina kapitali osalusele ettevõttes.
Magnetic MRO klientideks on sellised tuntud lennundusfirmad nagu SAS, Air Baltic, LOT, Austrian Airlines ja teised.
„Meie võiksime 10–12 kuuga uue sellise angaari püsti panna, küllap Magnetic leiaks ka lennundusmaailmas firmasid, kes oma lennukid Tallinnas hooldusesse tooksid, aga… Eestis pole piisavalt vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu rohkemate lennukite remondiks,“ teab Airport City juhatuse liige. Lennukihooldust juhtivad insenerid ja vastav know-how on Keerbergi kinnitusel Eestis olemas.
Ilma numbrita bussipeatus jääbki esialgu ilma numbrita. Millal bussid siia töölisi tooma hakkavad, pole veel teada.
