Energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB avas eelmisel nädalal Jüris uue tootmishoone, millesse investeeriti ca 2 miljonit eurot. ABB esindajate sõnul kahekordistub senine ajamite ja madalpingeseadmete tootmine, kasvatades veelgi Jüri tehase tähtsust ABB kontsernis.

Maailmas kasvab pidevalt nõudlus päikeseenergiaseadmete järele. Seetõttu otsustas rahvusvaheline kontsern ABB AS laiendada Eestis Jüris paiknevat tootmist. “Oleme tunnistajad järjest suurenevale globaalsele nõudlusele meie keskvaheldite, mudeli PVS800 ja hiljuti tootmisesse viidud PVS980 vastu. Nõudluse rahuldamiseks otsustasime laiendada Eestis asuvat tehast ning avasime hiljuti uue tehase Indias,” sõnas ABB Grupi energiamuundamisseadmete äriüksuse juht Robert Itschner.

Jüri tehase laienduses, millesse investeeriti ligi 2 miljonit eurot, toodetakse päikeseenergiavaheldeid, peamiselt mudelit PVS980. Vaheldit kasutatakse enamasti suurtes päikeseparkides ning mudelit iseloomustab vastupidavus rasketes ilmastikuoludes.

Päikeseenergia odavneb

ABB ajamite ja taastuvenergiaseadmete juhi Klaus Heiskaneni sõnul valmistatakse kõik PVS980 vaheldid Jüris. “Seadmete tootearendus, tootmiskontseptsioon, kvaliteedi- ja projektijuhtimine toimub samuti Eestis,” lisas Heiskanen.

ABB Balti riikide juht Bo Henrikssoni sõnul toimus ABBs oluline muutus viis aastat tagasi, kui kasutusele tuli sõna “taastuvenergiaseadmed”. “Tänane maailm januneb energia järele. Paraku on probleem selles, et taastumatud energiaallikad vähenevad jõudsalt ning ühel päeval saavad lihtsalt otsa. Päikeseenergia on muutmas üha odavamaks ja oma osa sellel on tehnoloogia ja seadmete arendusel. Sellele on andnud ja annab edaspidi oma suure panuse ABB,” selgitas Henriksson.

Lapsekingades Eesti

Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Meesaki sõnul on ABB näide sellest, et Eesti on osa päikeseenergia evolutsioonist. “See, et meil on päikeseenergeetika suhteliselt lapsekingades, ei tähenda seda, et siia ei võiks tekkida kõrge lisandväärtusega töökohti,” märkis Meesak.

PSV980 võimsus küündib 2000 kW-ni, normaalkoormusel võiks seade ära toita 300 majapidamise elektrivajaduse. Kuid Meesaki sõnul ei luba tänased regulatsioonid neid Eestis kastutada. “ABB esimesed väikesed inventerid (kuni 1000 kW – M.R.), mida küll toodetakse Itaalias, on nüüd lõpuks saanud Elektrilevi heakskiidu. Jüri tehas toodab täna 1000 ja 2000 kW päikesepargi inventereid ja ka need sobivad tehniliselt Eestisse. Aga Eesti regulatsioon on selline, et ma ei näe, et lähema aasta paari jooksul on Eestisse reaalselt nii suuri päikeseelektrijaamasid tulemas. See on puhtalt siseriikliku regulatsiooni taga kinni. Kui regulatsioon oleks sektorile soodsam, siis saaks öelda, et kogu päikesepargi tehnika saab osta Eesti tegutsevatelt ettevõtetelt,” selgitas Meesak.

Täna moodustab maailma energia tarbimisest taastuvenergia alla 20% energiakasutusest, sellest päikeseenergia alla 1%. Eesti teadlaste sõnul piisaks Eesti-suurusele pindalale langenud energiast, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. Sama leiavad eksperdid, et naftat ja maagaasi võib jaguda veel umbes pooleks sajandiks.

Eesti päike võrreldes ülejäänud Euroopaga
Päikeseenergia tootmise tõhusus kWh/m2 kohta
• Hispaania 168
• Kreeka 159
• Prantsusmaa 130
• Itaalia 129
• Saksamaa 113
• Rootsi 112
• Eesti 112
• Venemaa 110
• Belgia 108
• Soome 107
Allikad: Oy Naps Systems, OÜ Energy Smart