Nii Pärnus kui Olustveres õppinud Priidu Veersalu kasvatab Uuri külas ligemale 90 lammast. Kui varasemalt sirgus talus peamiselt eesti tumedapealine kari, siis nüüd eelistatakse sinist tekselit. Lammaste villast valmivad käsitöötooted, lihast konservid ja vorstid, kuid neljajalgseid müüakse ka tõuloomadeks.
Kuusalu vallas Uuri külas Iisaku talu pidaval 30-aastasel noorperemehel on suur armastus talupidamise ja maaettevõtluse suhtes.
Kõike tehakse südamega, taotledes parimat võimalikku tulemust.
Haridus on kõige alus
“Täna tunnen ma ettevõtjana küllaga rõõmu sellest, et minevikus on palju koolipinki lihvitud. Elukestev õpe on äärmiselt tähtis – ennast pidevalt täiendades suudame olla konkurentsis ja näha tihti ka laiemat pilti,” räägib noormees.
Keskkooli ja sõjaväeteenistuse järel läks Priidu Tartu ülikooli Pärnu kolledžisse õppima turismindust ja hotelliettevõtlust.
Mis hetkel käis ära aga see kiiks, et tuleks õppida sügavamalt maamajandust Olustveres?
“Ma olen terve elu selle vaimuga üles kasvanud, et talupidamist peab jätkama. Ka turismiettevõtluse õppimine Pärnus oli sellega seotud,” räägib noormees.
Olustveres õppis ta nii lambakasvatust kui ka lihatehnoloogiat. Märgiliseks päevaks kujunes 2. juuli 2015, kui noormees võttis isa Väinolt üle Iisaka talu.
“See oli omamoodi vastutus, et keegi on teinud oma töö ja siis sa pead seda jätkama. Samas oli mul teadmine, et kuna meil on pereettevõte, siis pere tugi on kogu aeg olemas. Palju esialgu ei muutunud. Lihtsalt otsustusõigus läks ühelt inimeselt teisele. Ma olin isa kõrval juba mitu aastat toimetanud ja abiks olnud, täna toimetame samuti ühiselt edasi,” selgitab noormees.
Süda lammaste juures
Eestis on praegu üle 70 000 lamba, kasvatatakse tõuge nagu eesti tumedapealine, eesti valgepealine, teksel, dorper, dorset, glinn, merino, jne.
Viie aasta eest kasvas Iisaka talus peamiselt eesti tumedapealine kari. “Ma otsustasin üle minna sinisele tekselile. See on väga heade omaduste ja rahuliku meelega aina enam populaarsust koguv tõug. Praegu me kasutamegi ainult tõupuhtaid sinise tekseli jäärasid,” selgitab Priidu.
Iisaka talu lammaste villast valmistavad käsitöötooteid Priidu ema Mare ning õed Liis ja Ulla. “Kindad, sokid, sallid, villapadjad, villatekid,” loetleb noormees.
Lambalihast laseb Iisaka talu teha konserve ja vorsti. Osa lambaid müüb Priidu tõuloomadena teistele lambakasvatajatele.
“Meil on olemas talu e-pood, käime laatadel. Palju on otse käest-kätte müüki. Tulevikus on kodumaised talutooted tarbija jaoks kindlasti üha tähtsamal kohal, suureneb toidutootmise personaalsus,” selgitab ta.
Aasta parim noortalunik
Kes pingutab, seda märgatakse. MTÜ Eesti Noortalunikud juhatus, kuhu ka Priidu Veersalu ise kuulub, esitas noormehe tänavu suvel aasta parima noortaluniku kandidaadiks.
13. novembril, mis oli juhtumisi reedene päev, toimus Pärnus talunike tänuüritus ja lõikuspidu, mille organiseerisid Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Selgus, et aasta noortaluniku tunnustuse oligi pälvinud Iisaka talu noorperemees.
“Ega need auhinnad ei ole eesmärk omaette. Ei saa tegutseda selle nimel, et just neid auhindu saada, aga kui keegi tunnustab sinu tegemisi, siis on kindlasti hea tunne,” arvab Priidu. Tulevikku silmas pidades loodab noormees Iisaka lambakarja kvaliteeti parendada, karja suurendada.
“Meil on plaanis lähiaastatel valmis ehitada oma väikene tapapunkt ja lihatoodete käitlemise ruumid, et me saaksime talus neid tooteid valmistada,” loodab Priidu.
Lammaste karjatamiseks jätkatakse poollooduslike alade ehk kadapike taastamist. “Paneme suurt rõhku kvaliteetse elukeskkonna loomisele. Võsast harvendatud alade üle tunneb rõõmu ka kohalik kogukond, kellele on kauni külamiljöö taastamine samuti väga tähtis,” arvab noormees.
Priidu Veersalu CV
• 1990 sündis Iisaka talus
• 1997–2009 õpingud Kolga keskkoolis
• 2009–2010 ajateenistus Kuperjanovi pataljonis Võrumaal
• 2010–2014 õpingud Tartu ülikooli Pärnu kolledžis turismi ja hotelliettevõtluse alal
• 2014–2018 õpingud Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis lambakasvatuse ja lihatehnoloogia alal
• 2015–… Iisaka talu peremees