Maaeluministeerium otsustas ja Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas sel sügisel uudse, maale elama asumise kaaslaenu väljaandmise ja selle tingimused. Esimesed laenud loodetakse välja anda veel sellel aastal.

Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Tegemist on pilootprojektiga, mis rakendub esialgu kahes Eesti piirkonnas: kolmes Kagu-Eesti maakonnas ja Ida-Virumaal. Ja kuigi kaaslaenu andmist võidakse edaspidi ka teistele Eestimaa piirkondadele laiendada, ei hakata seda suure tõenäosusega siiski andma Harjumaale eluaseme soetajatele, sest nagu põhjendab maaeluministeerium, on Tallinnas ja Harjumaal inimeste ostujõud niikuinii kõige parem ja ka kinnisvaraturg on just pealinnas ja selle ümbruses kõige aktiivsem.

Laenutugi võib laieneda

MES-i juhatuse liige Leho Verk märgib, et otsuse, millistele piirkondadele esimeses järjekorras laenutuge anda, tegi maaeluministeerium.

„Kusagilt peab alustama. MES on omalt poolt valmis pakkuma seda teenust edaspidi ka kogu Eestis,“ kinnitab Verk.

„Eeltoodu ei tähenda, et sarnaseid probleeme ei oleks mujal Eesti maapiirkondades, näiteks Järva- ja Jõgevamaal, kuid kuna tegemist on pilootprojektiga, on mõistlik seda eelnevalt väiksemas piirkonnas katsetada ning saada tagasisidet, kuidas selline lahendus töötab.“

Nii võib praegu algatatud programmi eduka rakendumise järel sihtpiirkondi laiendada või suunata teistesse piirkondadesse. Leho Verk ongi seda meelt, et juhul kui pilootprojekt osutub edukaks, tuleks seda laiendada järgmistele maakondadele.

„Kui on näha, et huvilisi on ja tingimused on laenuvõtjatele sobivad, siis räägime ministeeriumiga läbi need järgmised sammud. Omalt poolt oleme kindlasti valmis programmi laiendama,“ kinnitab ta.

Kuna tegu on kaaslaenuga, siis tuleb MES-ile taotluse esitamiseks kõigepealt saada pangast positiivne laenuotsus. Kuigi MES-i poole võib alati pöörduda nõu küsimiseks, hindab laenutaotleja krediidivõimet ja esimesena teeb otsuse siiski pank. MES on valmis taotlusi vastu võtma, taotluse vormi leiab sihtasutuse kodulehelt.

MES on valmis laenama kuni 50% kaaslaenude kogusummast. Vara kogumaksumus võib olla ka suurem kui panga ja MES-i laenud kokku, aga kuna tegu on kaaslaenuga, siis ainult MES-ist laenu taotleda ei saa – panga laenuotsus on selle saamise eeldus.

„On oluline selgitada, millist probleemi MES püüab selle laenutootega lahendada. Põhimõtteliselt on maapiirkondades, eriti ääremaal, kaks probleemi kodulaenu võtmisel. Üks on paljude inimeste madalad sissetulekud, seda probleemi MES kahjuks lahendada ei saa. Teine mure puudutabki just neid, kelle sissetulekud tegelikult võimaldaksid kodulaenu võtta küll, aga pangast positiivset otsust siiski ei tule,“ selgitab Leho Verk. „Kõnealustes piirkondades maksab maja ehitamine või renoveerimine sama palju kui nn kuldse ringi valdades, aga laenu tagatisena on valmis maja väärt palju vähem kui Harjumaal. See tähendab, et erinevalt Harjumaast, kus piisab üldjuhul 15% omafinantseeringust, peab Põlvamaale maja ehitamiseks laenu võttes olema omafinantseeringu osa näiteks 40%.“

Tema toodud näite puhul kataks MES-ist võetav laen panga silmis selle puudujääva 25% omaosalusest ja pangal on võimalik teha positiivne laenuotsus.

Kaasrahastus pangalaenule

Verk kinnitab, et MES ei piira taotlejaid nende elukoha põhjal, mis tähendab, et laenu võib põhimõtteliselt saada ka kohalik, nendes piirkondades elav inimene näiteks olemasoleva elamise remontimiseks.

Praegu sisaldub laenu tingimustes klausel, et selle minimaalne periood on kümme aastat. Leho Verk ütleb, et selline minimaalne periood sai kehtestatud seetõttu, et üldjuhul ei ole taotlejal võimalik laenu niikuinii kiiremini tagasi maksta. Samas kinnitab Verk, et MES on valmis selleks, et taotleja otsustab sihtasutuselt saadud laenu varem tagasi maksta ja lubab leida sellisel puhul ka sobiva lahenduse.

Ta märgib, et kaasrahastatava laenutoote nimetuses MES tähte ei näri, peaasi, et tegemist oleks eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või remontimiseks ette nähtud laenutootega.

„Kassi värv pole oluline, peaasi, et hiiri püüab. Nii pole ka panga pakutava laenutoote nimi oluline,“ räägib Verk. „Meie oleme valmis pangaga n-ö kaasa laenama elamu, sh ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks, renoveerimiseks.“

Milliste krediidiasutuste antud laene MES aktsepteerib? Turule on tulnud ju hulgaliselt klassikalistest pankadest mõnevõrra erinevaid laenuandjaid, näiteks hoiu-laenuühistud jmt.

Leho Vergi sõnul pakub üldjuhul pikaajalise eluasemelaenu jaoks aktsepteeritavatel tingimustel laenu siiski ainult pank.

Eestimaa kagunurgas on nüüd, maale elama siirdumise buumi laineharjal, müüki paisatud rohkelt maju, mis pankade silmis laenu tagatisena väärtust paraku ei oma. Võimalik, et MES-i laen aitab ka sellistele majadele taas elu sisse puhuda. Piltidel müügis olevad maamajad Võrumaal. Fotod kv.ee 

„Oleme põhimõtteliselt valmis rääkima kõigi legaalsete krediidiasutustega, aga tõenäoliselt ei ole see üldse teema, sest nad ei suuda pakkuda taotlejale vastuvõetavaid laenutingimusi,“ leiab ta.

Laenu antakse elamu või ridamajaboksi jaoks asustusüksustes, kus on alla 1000 elaniku. MES seda elanike arvu ise kuidagi rehkendama ei hakka, vaid aluseks võetakse rahvastikuregister, kus on andmed iga asustusüksuse kohta.

„Peab ütlema, et kõnealustes maakondades on väga vähe üle 1000 elanikuga asustusüksusi – maakonnakeskused ja mõni üksik veel,“ täpsustab Leho Verk.

Esialgu on MES planeerinud eluaseme soetamise või remontimise kaaslaenuks oma eelarvest viis miljonit eurot.

„Aga kuna tegu on 100% MES-i omakapitalil põhineva tootega, siis piisab meie nõukogu otsusest, et eelarvet vajadusel muuta,“ ütleb Verk.
Maaeluminister Urmas Kruuse märgib MES-i kaaslaenu projekti iseloomustades, et tegemist on märgilise sammuga, mis aitab tema hinnangul leevendada maapiirkonda kodu soetamise takistusi.

„Peamine probleem on seni olnud keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu saamisel,“ selgitab Kruuse. „Turutõrgete kõrvaldamiseks paneb õla alla MES.“

Miks saavad just need piirkonnad laenuabi?

Pilootprojekti sihtpiirkondade valikul hinnati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Selleks hinnati Eesti rahvastiku jaotust ja üldist trendi Eesti maakondade rahvastiku osas, analüüsiti üldist ostujõudu kinnisvara soetamiseks ja piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. Kõige aktiivsem kinnisvaraturg ning kõige ostujõulisem rahvastik paikneb Tallinnas ja Harjumaal. Maapiirkondade kinnisvara turuväärtuse vahe võib kohati olla kuni kümnekordne. Mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks laenu saamine muutub.

Analüüsides neid näitajaid, selgus, et just Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis – Põlva, Võru ja Valga maakondades – on laenu saamine kõige keerulisem. Samas on need piirkonnad siiski hinnatud ning inimesed soovivad sinna kodu rajada.

Sihtpiirkonna piiritlemisel arvestati ka krediidiasutuste kaasamise vajadust. Et krediidiasutustel oleks huvi koostööks, peaks piirkond olema piisavalt suur ning omama võrdlemisi aktiivset kinnisvaraturgu. Seega pidi sihtpiirkonnas olema nõudlust tehinguteks, ajalooliselt piisav kinnisvara turuaktiivsus ning arvestatav elanike hulk, sh potentsiaalselt programmist kasu saavate inimeste arv, sh ka need, kes kaaluvad sinna piirkonda elama asumist.

Allikas maaeluministeerium