Läbirääkimised Harjumaa suurima valla tekkeks jätkuvad: augusti keskel saadeti nelja ühinemisläbirääkimistel osaleva omavalitsuse – Saue linna ja valla ning Kernu ja Nissi valla – volikogudele ühinemislepingu mustand, millele kohalikud rahvasaadikud annavad hinnangu ja teevad täiendusi.
Läbirääkimiste ajal tööversioonina Lääne-Harju valla nime kandva ühendvalla teke hakkab muutuma järjest tõenäolisemaks, kuigi nelja omavalitsuse võimaliku ühinemiseni on veel aega – praeguse ajakava järgi peaks see aset leidma koos 15. oktoobril 2017. aastal toimuvate kohalike volikogude valimistega. Ühinemislepingu mustandi volikogudesse jõudmine on aga juba suur samm lõpliku ühinemise suunas.
Saue vallavalitsuse ühinemisläbirääkimiste nõuniku Kadri Tillemanni sõnul on nelja omavalitsuse läbirääkijad ühinemislepingu mustandiga juba varakevadest alates tõsist tööd teinud ning see on läbi arutatud konsultantidega ja valdkondlikes komisjonides. Aeg oli küps, et saata mustand volikogudesse tutvumiseks. Volikogudel on õigus teha muudatusettepanekuid, mis Tillemanni sõnul kogutakse kokku, süstematiseeritakse jne. „Kindlasti arutatakse sisulisemad muudatusettepanekud läbi juhtivkomisjonis, vajadusel ka valdkondlikes komisjonides,“ ütles ta.
Volikogud saavad muudatus- ja täiendusettepanekuid ühinemislepingusse teha ka oktoobris, kui täiendatud lepinguprojekt, siis juba ametlikult ja eelnõuna, taas volikogudesse saadetakse.
„Oktoobris peakski leping volikogudes esimese lugemise läbima ning siis hakatakse põhjalikumalt kohalikele inimestele ja avalikkusele tutvustama,“ selgitas Tillemann.
Nimi selgub hääletusega
Enne kui omavalitsused ühinevad, peab seaduse järgi küsima ka rahva arvamust. Tegu ei ole volikogude jaoks siduva hääletusega, ükskõik milline on tulemus. Probleemiks võib kujuneda vähene osavõtt, nagu juhtus näiteks enne Kose ja Kõue valla ühinemist toimunud rahvahääletusel. Et seda vältida, on neli omavalitsust välja andnud „Ühinemislehe“, lisaks korraldas Saue vald 2014. aasta alguses oma elanike seas rahulolu-uuringu, kus küsiti arvamust ka võimaliku ühinemise kohta. Toona pooldas vallaelanikest ühinemist 49%, vastu oli 20%. Samasuguse uuringu kuulutas 2014. aasta lõpus välja ka Saue linn.
Möödunud nädalavahetusel oli plaanis Vanamõisa suvelõpupeol üles panna ühinemist tutvustav telk, kuid sellest loobuti Saue abilinnapea ja läbirääkimiste juhtivkomisjoni liikme Jüri Tümanoki ootamatu surma tõttu.
Rahvahääletusel peab selguma ka ühendvalla nimi. Millised variandid hääletusele pannakse, praegu veel lõplikult selge pole. „Need nimed, mille kohta kohalikelt inimestelt arvamust küsitakse, veel paigas pole,“ ütles Tillemann. „Aruteludes on kõlanud variantidena Lääne-Harju vald ja Saue vald, kuid siin on veel muudatused ja täiendused võimalikud.“
Tahetakse riigikooli
Üks asi, milles neli omavalitsust on praegu ühel meelel, on riigigümnaasiumi asumine ühendvalla territooriumil. See eesmärk on kirja pandud ka ühinemislepingu mustandisse. Samuti seisab mustandis, et kõik praegused koolid nelja omavalitsuse territooriumil jäävad alles. Saue linn soovib, et juhul kui riigigümnaasium rajatakse Saue valda Laagrisse, säiliks linnas munitsipaalgümnaasium.
„Tänaseks on kokku lepitud, et seistakse selle eest, et ühendvallas asuks riigigümnaasium,“ ütles Tillemann. „Asukoha ja munitsipaalgümnaasiumi osas veel arutelud käivad, loodetavasti jõutakse selles osas kokkuleppele järgmisel juhtivkomisjoni koosolekul 11. septembril.“
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles mullu detsembris Harju Elule, et ministeerium eelistab riigigümnaasiumi asukohana Laagrit. „Kui päris aus olla, siis Laagris on väga hea plats,“ lausus ta. „Saue linnas käisime vaatamas, nad pakuvad ka oma kooliplatsi, aga see nagu ei kõnetaks.“
Saue saab keskuseks
Ühinemislepingu mustandis on kirjas mitmed konkreetsed punktid – näiteks, et valla keskuseks saab Saue linn, kus hakkavad asuma vallavolikogu ja vallavalitsus. Samuti tahetakse säilitada Saue staatus vallasisese linnana. Sauele kavatsetakse rajada ka polüfunktsionaalne keskusehoone.
Teenuskeskused plaanitakse luua Saue linna ning Laagri, Ääsmäe, Haiba, Riisipere, Turba ja Kaasiku piirkonda. Lepingu mustandis on samuti kirjas, kuidas kavatsetakse kasutada riigi poolt eraldatavat ühendamistoetust, mis on peaaegu kaks miljonit eurot.
