Maja renoveerimine on korteriühistu jaoks suur väljakutse, sest see tähendab suurt kulu ja mahukat investeeringut. Nüüd on riik eraldanud 185 miljonit eurot kortermajade renoveerimise toetuseks. Meede avaneb oktoobris.
Teisipäeval, 17. septembril kogunesid Lasnamäe nõlvale Muldvalge tänava maja nr 1 juurde paarkümmend korteriühistute ja nende renoveerimisega seotud inimest, lisaks ajakirjanikud. Eesti ühe esimese tööstuslikul meetodil korda tehtud kortermaja renoveerimine oli lõppemas.
„Olen ise kuulunud 140 korteriga maja ühistu juhatusse, tean probleeme, mis kortermajade elanikke vaevavad,“ jagas oma varasemaid kogemusi taristuminister Vladimir Svet (pildil). Minister kiitis Muldvalge 1 korteriühistu liikmeid ja juhatust, kes otsustasid osaleda renoveerimise pilootprojektis. Kokku osales selles 19 korteriühistut ja ühiskondlikku hoonet üle Eesti.
„Nüüd on mul kõigile kokkutulnuile hea meel teatada, et allkirjastasin äsja otsuse, millega eraldatakse korteriühistute renoveerimise toetuseks riigi poolt 185 miljonit eurot,“ sõnas minister. See on suurim summa, mis Eesti Vabariik on kunagi renoveerimistoetusteks eraldanud. Toetusmeede koosneb omakorda mitmest alameetmest ehk potist, nagu minister neid nimetas. Suurim „pott“, 110 miljonit eurot, jaotatakse maakondade vahel – igas Eestimaa nurgas peab renoveerimine lahti minema. Eestimaal ootab kordategemist 14 000 kortermaja.
Arvestatav „pott“, 25 miljonit eurot, eraldatakse ka muinsuskaitse all olevate hoonete renoveerimiseks; 10 miljonit läheb miljööväärtuslike piirkondade, sama palju kultuuriväärtust kujutavate hoonete renoveerimiseks. „Renoveerimine tähendab ühtaegu inimestele kokkuhoidu kommunaalkulude pealt, aga see on ka süsinikujalajälje vähendamine,“ rääkis Tallinna abilinnapea Madle Lippus. Sestap tuleb raha Euroopa Liidu vastavast meetmest.
Tööstuslik renoveerimine – mis see on?
Muldvalge 1 korterelamu püüdis kokkutulnute pilke. Maja katvatest valgetest termo-
plaatidest joonistusid täpselt välja aknaavad, aknapaled kõik korralikult viimistletud. Soojustus harmoneerus hästi vundamendisoklit katvate plaatidega. „See maja on ühe esimesena Eestis renoveeritud tööstuslikul meetodil,“ jagas uudistajatele teavet Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski.
Tööstuslik renoveerimine algab hoone skaneerimisest laserskanneriga. Nii saadakse arvuti abil maja täpne geomeetria, kus on näha nii aknad ja uksed, aga ka seinte võimalikud kõverused. Edasi arvutab arvuti vajaminevate soojustusplaatide mahu, koostab vastavad joonised. Nende järgi toodetakse tehases komposiitmaterjalist plaadid, mis siis juba rekonstrueerimise käigus hoone seintele paigaldatakse ja hiljem viimistletakse.
„Nüüd on mul kõigile kokkutulnuile hea meel teatada, et allkirjastasin äsja otsuse, millega eraldatakse korteriühistute renoveerimise toetuseks riigi poolt 185 miljonit eurot.“
Taristuminister Vladimir Svet
„Selline meetod on nii meil kui ka kogu maailmas üsna unikaalne,“ kinnitas Kurnitski. Professor avaldas lootust, et Eesti hakkab pakkuma renoveerimise teenust teistelegi riikidele. Ida-Euroopas ootab renoveerimist tohutu hulk hooneid. Ehitusfirmadest osalesid pilootprojektis Timbeko, Matek ja Kodumaja. Professori kinnitusel on aga Eestis veel palju ehitusettevõtteid, kes on võimelised uudsel meetodil maju renoveerima.
Muldvalge
„Meie maja vanus on üle 70 aasta, ehitati see läinud sajandi 50-ndail tellistest,“ tutvustas kohaletulnuile oma äsja põhjaliku uuenduskuuri läbinud elamut korteriühistu juhatuse esimees Marge Kõrvits. Ühistu asutati majas 25 aastat tagasi. „Kohe hakkasime ka plaani pidama maja renoveerimiseks, aga plaanideks need jäidki,“ meenutas Kõrvits. Kui tuli pakkumine osaleda pilootprojektis, oli majarahvas – küll teatud kõhklustega – nõus. Sest korteriühistu küttekulud olid kasvanud ruutmeetri kohta pea kõrgeimaks Tallinnas.
„Kui korteriühistu on jõudnud otsuseni maja rekonstrueerida, tuleb järgnevalt leida tehniline konsultant, kes nõustab ühistut kogu renoveerimisprotsessi vältel, olles ühtlasi abiks ka toetuse taotluse esitamisel, mis toimub e-keskkonnas,“ teavitas Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA korteriühistute toetuste valdkonna juht Taniel Vain. Nõustamist pakuvad ka maakondlikud arenduskeskused.
Renoveerimise käigus vahetati katus, küttesüsteem, aknad, uuendati ventilatsioonisüsteemi. Kogu eelarvelisest maksumusest, mis oli 950 000, kattis riik 412 000. →
