Aastal 2004 pärast Eesti ja teiste Balti riikide ühinemist NATO-ga tundus paljudele, et see liitumine tähendab meie jaoks ajaloo lõppu. Nii turvaline näis maailm.

Nüüd ilmneb, et lihtsamad ajad on selleks korraks seljataga, ajaloo olulised peatükid on kirjutamisel. „Mina tänan jumalat, et Eesti on juba 20 aastat NATO ja Euroopa Liidu liige. Oleme olukorras, kus me ise oleme otsuste tegijad. Piltlikult öeldes oleme otsustajatega koos laua taga, mitte laua peal menüüs,“ mõtiskles Viimsi ettevõtjate päeval Eesti suursaadik USA-s Kristjan Prikk, kes on Eestist lähetatuna oma kolmandal ametipostil Ühendriikides. Sama palju on tema sealoleku ajal olnud USA-l ka presidente. Nüüd valitakse neljandat.

Presidendivalimisi USA-s jälgitakse tähelepanelikult kogu maailmas, sest see riik on endiselt maailma majanduses ja poliitikas absoluutselt juhtiv jõud. „Aeg-ajalt käiakse ikka välja arvamus, et Ühendriigid langevad kohe-kohe mingisse kataklüsmi, mille järel nad kaotavad juhtpositsiooni. Neid väljaütlemisi võiks kõige paremini kokku võtta parafraseerides Mark Twaini igahaljast tsitaati: kuuldused USA hääbumisest on tugevasti liialdatud,“ pani Kristjan Prikk kuulajad Mark Twainiga muigama. Maailmamajanduse kogutoodangust annab USA endiselt üle 20 protsendi – nii nagu see oli ka 25 või rohkem aastat tagasi.

Kas elate nüüd paremini kui neli aastat tagasi?

5. novembril toimuvad presidendivalimised on suursaadiku kinnitusel vaieldamatult ka USA-s endas hetkel teema number üks. Nii meedias kui ka inimeste igapäevakõnelustes.

„Ei maksa naiivselt arvata, et ameeriklane teeb oma valiku selle põhjal, kuidas USA tulevane president suhtub näiteks Ukraina sõtta. Ameeriklased teevad oma valiku ennekõike USA sisemajanduse olukorrast lähtudes,“ kinnitas Prikk. Nii on keskmise ameeriklase põhiküsimus praegu iseendale: kas ma elasin neli aastat tagasi paremini kui praegu?

„Ja paljude valijate vastus iseendale on: isegi koroona aegu, mil töökohad olid ohus, tundis enamik ameeriklasi ennast majanduslikult kindlamini kui täna,“ teadis Prikk.

Teine suur küsimuste ring on immigratsioon. „On omamoodi paradoks, et USA kui immigrantide loodud riik peaks olema nende vastu sõbralik, aga see ei päde,“ tõdes Eesti suursaadik. Keskmine ameeriklane on väga mures migratsiooni pärast. Selles küsimuses pole kumbki pool, ei vabariiklased ega demokraadid, ennast veenvalt tõestanud.

Kolmas teemade ring on üldine turvalisus. Inimesed tänapäeva USA-s ei tunne ennast turvaliselt. Ja presidendi praegune administratsioon on selles küsimuses kaitseasendis. Statistika väidab, et kuritegevus USA-s on nüüd suurem kui neli aastat tagasi.

„Trumpil pole kirjapandult esitada konkreetset plaani, kuidas see sõda lõpetada või mida üldse tähendab sõja edukas lõpp.“
Kristjan Prikk

Neljas valmisteemade plokk on abordiõiguse ja pereplaneerimise küsimused. Selles valdkonnas on Kamala Harrisel rohkem toetajaid, Donald Trumpi seisukohad muutuvad pidevalt.

Sõda Ukrainas ja NATO

USA välispoliitika keskmes on esmajoones Lähis-Idas toimuv. „Seda näitas ilmekalt ka asepresidentide avalik debatt, kus küsimusi esitati just Lähis-Ida teemadel,“ tõdes Prikk.

Teine teemade ring seondub sellega, mis meie jaoks on ülekaalukalt esimene ehk Venemaa sõda Ukrainas. „Minu silmis on see sõda püsinud USA otsustajate silmis teravamalt ja kauem kui ükski teine relvastatud konflikt, kus Ühendriigid pole ise oma sõduritega vahetult osalenud,“ rõhutas suursaadik.

Samas kinnitas ta, et 2,5 aasta jooksul on ameeriklaste üldine tähelepanu sõjale kahanenud, suureneb sõjaväsimus. See mõjutab ka USA otsustajate valikuid ja tegutsemisvabadust.

Tänane reaalsus on aga see, et USA president ja kongress tahavad, et abi ja toetus võimaldaksid Ukrainal positiivse tulemuseni jõuda. Ollakse valmis toetama Ukrainat nii kaua, kui see ise toetust vajalikuks peab.

Trump on Ukraina sõja puhul korduvalt lubanud kiirlahendust, lubanud sõja lõpetada 24 tunniga. „USA ajaloos on korra juhtunud, et poolteist aastat kestnud ja rahvuse häbiks saanud kriis lahendati 24 tunniga,“ meenutas suursaadik ajalugu. Aastal 1979 vangistati Teheranis 55 USA diplomaati. Valimistel presidendiks pürgiva Ronald Reagani jõuline valimislubadus oli vabastada pantvangid 24 tunniga. Pantvangid pääsesidki vabadusse 20. jaanuaril 1981 ehk päeval, kui ametisse astus USA president Ronald Reagan.

„Samas ei ole Trumpil kirjapandult esitada konkreetset plaani, kuidas see sõda lõpetada või mida üldse tähendab sõja edukas lõpp,“ rääkis Prikk oma kogemustest.

Küll aga on tema kinnitusel Trumpi ümber paar erinevat koolkonda inimesi, kes tunnetavad USA huve erinevalt. Trumpile lähemal on Priki arvates need, kes näevad sõja edukat lõppu nii, nagu meie siin Eestis näeme. Ainult teistel põhjustel. „Ukraina võit sõjas aitab USA-l jätkata globaalse rolli säilitamist. Tugev ja sõltumatu Ukraina on ka USA-le suurema julgeoleku ja globaalse liidrirolli garantiiks kui Ukraina allajäämine Venemaale. Seepärast jätkab USA igakülgset Ukraina sõjalist ja majanduslikku toetamist ka Trumpi valimisvõidu korral.“

Oma esimese presidentuuri aegu oli Trumpil kavatsus – vähemalt sõnades – lõpetada USA osalemine NATO kollektiivkaitses. „Kahtlen, kas Trump vaevab pidevalt oma pead NATO küsimustega. Siseringis olla ta aga uhke selle üle, et NATO kaitsekulutused on oluliselt tõusnud. Ta peab seda enda teeneks,“ vahendas Prikk Valgest Majast kuuldut. Vaevalt USA NATO-st nüüdki eemaldub. „Ka Trump näeb oma liidrirolli maailmas eeskätt NATO liidrina. See positsioon annab USA liidri sõnadele tänapäeva turbulentses maailmas kõlapinda juurde,“ märkis Prikk.

„Isegi koroona aegu, mil töökohad olid ohus, tundis enamik ameeriklasi ennast majanduslikult kindlamalt kui täna.“ Kristjan Prikk

Ukraina sõja tulemustest oleneb, kas maailma riigid, kes seni positsiooni otsivad, soovivad siduda ennast BRICS-i (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika plokk) või koalitsiooniga, kuhu kuuluvad USA, Euroopa Liidu riigid, Austraalia, Jaapan, Kanada. „Ukraina sõda näitab, kelle poolel on jõud. Selles on selle sõja globaalne mõju,“ usub Eesti suursaadik.

Suurmängur Hiina ja irratsionaalsed hirmud

Hiina on ainuke riik, kellel on majanduslik potentsiaal ja ka poliitiline tahe, mis USA positsiooni maailmas õõnestada võivad. „Kohati on tunne, et USA tipp-poliitikuid valdavad irratsionaalsed hirmud Hiina ees,“ märkis Prikk. Sellepärast vaadatakse Washingtonis suhteid teiste riikidega läbi Hiina prisma, mis tähendab, et Washingtoni suhted mõne teise riigiga on neile kasulikud siis, kui Washingtonil õnnestub tegeleda Hiina väljakutsetega. Seda peaksime Eestis ka Euroopa Liidu liikmesmaana arvestama.

On teada, et Trump kavatseb valimisvõidu korral hakata jõuliselt mängima tollitariifidega. See võib suursaadiku arvates viia Euroopa jaoks äraarvamatute tagajärgedeni. „Pihta võib saada Euroopa eksport USA-sse, aga võime pihta saada ka sellega, et kui USA kehtestab Hiinat tõsiselt pigistavad tollid, siis võib ületootmine Hiinas jõuda Euroopasse sellisel määral, et hakkame selle tõttu tõsiselt kannatama,“ tõdes Kristjan Prikk.

Kui valimised võidab Kamala Harris, siis me ei näe Bideni liini identset jätku, küll aga näeme praeguse presidendi Joe Bideni liini mõttelist pikendust.

Donald Trumpile on omased suhteliselt äkilised väljaütlemised ja seisukohad, tihtipeale tegutseb ta selle vastu, mida teised temalt ootavad. Trump armastab võtta riske, läbirääkimistel avaldab ta tihtipeale seisukohti, mis viivad läbirääkimispartneri tasakaalust välja. Üllatusi tänase administratsiooniga võrreldes Trumpi valimisvõidu korral tuleb.

Milliseks kujuneb maailma lähitulevik, see selgub juba 5. novembril. Kõik küsitlused näitavad praegu presidendikandidaatide võrdset seisu.