Mitmed mahe- ja väiketootjad on viimastel aastatel oma uksed sulgenud, osad on siiski otsustanud veelkord proovida ja tuule tiibadesse saanud. Probleemkohana võib näha riigipoolset vähesemat toetust võrreldes muu maailmaga, aga selleks, et erilised pakkujad ei kaoks, tuleb eelkõige tarbijal oma lemmikuid toetada.

2023. aasta lõpus oli mahepõllumajanduse tootjate registrisse kantud 1968 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet ning 453 ettevõtet, kes tegelesid mahetoodete ettevalmistamise, ladustamise, turustamise, sh importimise ja eksportimisega. Neist 184 olid mahetöötlejad. 2023. aasta lõpu seisuga oli põllumajandus- ja toiduametit mahetooraine kasutamisest teavitanud 174 toitlustuskohta.

Kes on mahetootja?

Mahepõllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, millele kehtivad mahepõllumajanduse põhimõtted ja nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega. „Tootjad, kes soovivad alustada mahepõllumajandusliku tegevusega, peavad olema mahepõllumajanduse seaduse alusel põllumajandus- ja toiduameti (PTA) poolt tunnustatud. Andmed tunnustatud ettevõtjate kohta kantakse mahepõllumajanduse registrisse,“ selgitab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg.

„Mahetootjad lähevad justkui ühte patta väiketootjatega. Suuremalt tootjalt ostmine on säästlikum, inimestel on küll ligipääs kvaliteetsele ja soodsale toidule, mis on positiivne, aga pisemad erilised pakkujad kipuvad kaduma ja see on murekohaks,“ kõneleb Pajumäe talu esindaja Viljar Veidenberg.

Loobumise põhjused ja võimalused toetamiseks

„See on tavapärane, et igal aastal lahkub sektorist mahetootjaid ning samal ajal tuleb ka uusi tootjaid juurde. Viimastel aastatel on olnud väike langus nii mahetootjate arvus kui ka mahepõllumajandusmaa osas,“ räägib Marika Ruberg. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968 ning vaatamata sellele, et uusi tootjaid tuli juurde 110, vähenes nende arv võrreldes 2022. aastaga 78 võrra ehk 3,8%.

Mahepõllumajandusmaa vähenes 6131 hektari võrra ehk 2,6%. Mahepõllumajanduslik maa moodustas 2023ndal aastal jätkuvalt kogu Eesti põllumajandusmaast 23%.

2024. aastal sai esitada PTA-le taotluse mahepõllumajandustootmisega alustamiseks märtsis-aprillis. Taotluse esitas ligikaudu 80 tootjat, kes soovivad mahepõllumajandustootmisega alustada. 2024. a sektorist lahkujate kohta ei ole veel lõplikke andmeid.

„Suuremalt tootjalt ostmine on säästlikum, inimestel on küll ligipääs kvaliteetsele ja soodsale toidule ja see on positiivne, aga pisemad erilised pakkujad kipuvad kaduma ning see on murekohaks.“
– Viljar Veidenberg

„Üheks mahesektorist lahkumise põhjuseks on keeruline olukord eksporditurgudel. Teravili on olnud Eesti mahesektori üks olulisemaid ekspordiartikleid, kuid viimastel aastatel ei olnud mõnede teraviljade osas eksporditurgudel nõudlust ning mahetoodangu hinnalisa oli väike. Seetõttu on mõned suuremad teraviljakasvatajad otsustanud tagasi minna tavatootmisesse,“ lisab ta.

„Ei saa öelda, et mahesektoril kehvasti läheks. Väiketootjad vajaksid kindlasti rohkem tähelepanu ja toetust, et jätkusuutlikult vastu pidada. Neil ei ole võimalik mahukalt kasumit teenida, kui ostjad neid järjepidevalt ei toeta. Inimesed mõistavad väiketootjate võlu alles siis, kui nad turult kaovad, nende võimalused on teised ja võlu on hoopis muus. Väikestes taludes on plussiks näiteks võimalus nende juures kohal käia,“ lisab ta.

Tänased toetused

„Mahetootjatele on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavas 2023-2027 nö kaks meedet: mahepõllumajanduse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus. Lisaks saavad mahetootjad taotleda toetust ka teistest meetmetest. Mahetoetuse nõuded ja ühikumäärad on kehtestatud maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrusega nr 81 “Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“. 2024. a maksti 2023. a taotluste eest mahepõllumajandustoetust 24,5 mln euro ulatuses,“ räägib Ruberg.

Mahetoetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seonduvad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Näiteks põllukülvikorras olevate kultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 182 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 132–182 eurot. 2024. a väljamakstud põllukultuuride toetuse ühikumäär oli 132 eurot hektari kohta, kuna eelarvelised vahendid ei võimaldanud enamat. Ka teistesse ühikumääragruppidesse kuuluvate kultuuride toetus maksti välja minimaalse ühikumääraga. Kuna mahepõllumajanduse toetuse eelarve on piiratud, siis saab kõrgema ühikumääraga toetust maksta üksnes siis, kui taotlusi esitatakse vähem. Samas saavad mahetootjad taotleda ka teisi toetusi, millega saavad oma kogu toetussummat suurendada.

Viljar Veidenberg, kes on ise mahetootja ja ka maheusku, leiab, et inimestele on üha enam maheda toote olulisus kohale jõudmas ja nad saavad ka lisaväärtusest aru. Samuti on tema meelest ka suurem tootmine maheda suunas liikumas. „Usun ,et Eesti riik on võtnud väga õige suuna teistest eristuda ja olla mahemajandusega eesrindel. Nüüd on aeg see täies mahus toimima panna.“ leiab Veidenberg.  

HEA TEADA

Mahetoit koolides ja lasteaedades

Viimane Eesti konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuring „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“, milles käsitletakse ka mahetoidu ostu- ja tarbimisharjumusi, on koostatud 2022. aasta kohta. Uuringu aruande leiab ministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/uuringud?view_instance=5&current_page=1#turu-ja-tarbimisuur.

2024. a uuring valmib selle aasta lõpuks.

Mahepõllumajandustoodangu turunõudluse suurendamise ja uue mahetoidu tarbijate põlvkonna kasvatamise eesmärgil rakendus alates 2022. aasta septembrist toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu.

„Toetus on suunatud koolieelsete lasteasutuste lastele ja üldharidus-koolide õpilastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumiseks ning aitab osaliselt hüvitada mahepõllumajandusliku toidu pakkumise lisakulud haridusasutuste pidajatele. Toetuse saamise tingimuseks on mahepõllumajandusliku toidu pakkumine haridusasutuse toitlustaja poolt, kes on sellest põllumajandus- ja toiduametit teavitanud ja kasutab toidu valmistamisel vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi,“ selgitab Ruberg.

Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest said mahetoitu), siis 2024. aasta I kvartalis pakuti mahetoitu juba 166 haridusasutuses (veidi üle 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Mahepõllumajanduse tegevuskava eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutaks mahetoitu.