Kümme aastat tagasi tegi toonane Savisaare juhitud Tallinna linnavalitsus kõigile Harjumaa lähiümbruse omavalitsustele ettepaneku ühineda linnaga, moodustada üks suur omavalitsus, kus siis „kuldse ringi“ vallad oleksid Tallinna linnaosad. Kõik omavalitsused keeldusid. Maardu toonane linnapea, legendaarne Georgi Bõstrov saatis Savisaarele kirja, et Maardu ühineks küll, aga tema (Bõstrov) on juba liiga vana, et hakata Tallinnat juhtima.
Kas tänane linnavalitsus Taavi Aasa juhtimisel on veel mõne omavalitsusega ühinemist kaalunud?
Tallinna linnapea Taavi Aas: „Teema oli linnavalitsuses taas üleval läinud aastal enne haldusreformi, kaalusime siis, kellele ühinemisettepanek teha. Üldiselt on Tallinna lähiümbruse vallad piisavalt suured ja tugevad, saavad iseseisvalt hakkama. Aga et Kiili vallal ei olnud nõutavat 5000 elanikku sel hetkel registris, siis kaalusime tõsiselt teha ühinemisettepaneku Kiilile. Kiili vallavalitsuse vastus oli ühene: pingutame, mis suudame, et see 5000 elanikku täis saada ja iseseisvana jätkata. Aga plaan B oli meil olemas – kui Kiili poleks nõuet täitnud, oleks ta täna tõenäoliselt Tallinna linnaosa. Kuigi saime juba siis aru, et see on pigem teoreetiline variant.
Kuidas näete täna koostööd lähiümbruse omavalitsustega?
Ei arva, et lähitulevikus tuleks jälle haldusreform ja valdadele seatakse ette mingid numbrid ja sunnitakse suurlinnaga ühinema. Tallinn ja lähiümbruse vallad on oma tegevustelt nii läbipõimunud, et mina näeksin pigem sellist koostööd, nagu see on Suur-Helsingis. Ühine peaks olema meil transpordisüsteem, ühise plaani järgi ehitame juba kergliiklusteid, ühiselt peaksime välja ehitama Tallinna väikese ringtee. See toob tulu nii valdadele kui linnale. Plaan on koostöös, mitte ühinemises. Ühinemisettepanekut tänane Tallinna linnavalitsus kellelegi teha ei kavatse.
Kas Teil on ka mingi isiklik seos Harjumaaga?
Mul otsest isiklikku seost ei ole, pärast maaülikooli lõpetamist Tartus sattusin Põltsamaale, nii et pean ennast rohkem Kesk-Eestiga seotuks. Aga loomulikult on Harjumaal palju ilusaid kohti, mida vabal ajal külastan. Olgu need siis meie joad või ajaloolised mõisad, mis tänaseks kõik ilusa näo restauraatoritelt pähe saanud.
Kas saab öelda, et mõni omavalitsus elab teise arvel, Tallinn Harjumaa arvel või vastupidi?
Oleme nii kokku kasvanud, et väita,et keegi elab kellegi arvel, pole poliitiliselt korrektne. Harjumaalased käivad Tallinnas tööl ja vastupidi. Ka Harjumaale tekib töökohti järjest juurde, mille hõivavad tallinlased. Kunagi käidi välja idee, et tulumaksu laekumine võiks sõltuda nii töö- kui elukohast. Mulle tundub,et ideel oleks jumet, idee oleks lahendus ka sellele, kui omavalitsustel pole huvi töökohtade loomise vastu, sest ettevõtete maksud ei laeku kohalikku omavalitsusse. Kui aga üksikisiku tulumaks jaotada, siis on see teostatav.
Kuidas hindab Tallinna linnavalitsus koostööd Harjumaa omavalitsusjuhtidega?
Teeme koostööd Harjumaa omavalitsuliiduga, samuti ühistranspordikeskusega. Ühistranspordiga peame tõsiselt mõtlema, kuidas edasi minna. Praegu on meil kaks liinivõrku, on Tallinna linna liinivõrk ja on Harjumaa ühistranspordi võrk. Kuna paljudel inimestel on töö või elukohad linna piiri taga, siis Tallinna liinivõrk peaks ulatuma ka linna taha. Siin on kaks aga. Naaberomavalitsused pole valmis panustama Tallinna linna liinivõrku. Aga võiksid seda teha.
Samas – kui läheme oma liinidega linnapiiridest välja, siis hakkame ära võtma Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse kliente. Hakkame ära võtma nende tulu. Siin on vastuolu meie vahel.
Mina arvan et mitte väga kauges tulevikus peaks olema meie võrk üks tervik. See oleks reisijatele mugavam ja otstarbekam.
Kas linnavalitsuses on jutuks tulnud, et Tallinnas saaksid tasuta sõita ka teiste maakondade inimesed?
Oleme arutanud seda linnavalitsuse tasemel. Millal see juhtuda võib, on raske prognoosida. Sel lihtsal põhjusel, et Tallinn ei saa oma ühistranspordi korraldamisel riigilt mingit dotatsiooni. Tallinna liinivõrku hoitakse üleval Talllinna maksumaksja rahaga. Ülejäänud Eesti saab tasuta sõiduks rahastuse riigilt. See tähendab, et tallinnlased panustaksid ka kogu ülejäänud inimeste veosse. See on ka põhjus, miks me pole pakkunud ülejäänud Eestile tasuta ühistransporti. Oleme seda arutanud, et kõik sõltub sellest, kas riik ehk ülejäänud maksumaksjad on nõus panustama tasuta ühistransporti. Kui selline kokkulepe saavutatakse, siis see on tehtav. Rääkides ajagraafikust, siis see sõltub järgmisest valitsusest. Kõige varem võib tasuta transport kõigile Eestimaa elanikele tulla 2020, uuel eelarveaastal.
Kas Teid kui tõelist Eestimaa patriooti, riigimehelikult mõtlevat linnapead ei häiri Tallinna ja lähiümbruse kiire kasv, samal ajal kui ülejäänud piirkonnad inimestest tühjenevad?
Praegu elab Talliinnas ligi 450 000 inimest. Registrite korrastamisega see arv mõnevõrra langeb. Samas ei tohi unustada, et Tallinnas on elanud ka pool miljonit inimest…
See oli siis, kui siin olid Nõukogude sõjaväelased, samuti olid Maardu ja Saue Tallinna linnaosad. Nüüd on Tallinna elanike arv viimase 13 aastaga kasvanud 50 000 inimest. Ja kasvab tõenäoliselt järgmise 13 aastaga veel teist sama palju. Nii et Tallinn saab jälle poole miljoni linnaks.
Kas see Teid ei häiri, et mujal maa tühjeneb?
See on kogu maailmas niimoodi. Töökäte vajadus maal väheneb. Praegu teeb üks masin ära selle, mida vanasti tervele kolhoosibrigaadilegi üle jõu käis. Põllud on meil haritud, metsa lõigatakse isegi natuke liigagi palju. Nii et töökätest meil maal puudu pole. Ja elamised on korras. Sõites mööda Eestimaad, näed kui ilus see on. Ja tema pealinn Tallinn.
