Kas ajal, mil kasvab inimeste keskmine eluiga ja poliitikud peavad plaani tööiga veelgi pikendada, pikeneb ka inimese aktiivse seksuaalsuse periood? Selgitab meestearst dr Paul Korrovits.
Mis on üldse seksuaalsus?
Paul Korrovits: Inimese seksuaalsuse kujunemine algab varajaset lapseeast, mil seda nagu seksuaalsuseks ei peetagi. Näiteks meeste ja naiste erinevate ülesannete või isa ja ema rolli eristamise, laiemalt naiseks ja meheks olemise mõistmisena. Sõnaga: inimese seksuaalsus algab sugude eristamisega ja omaenda mina seostamisega ühega neist.
Kas inimese seksuaalsus vanemas eas aga väheneb ja kaob vananedes üldse?
Lühike vastus on: kuivõrd seksuaalsus on osa täisväärtuslikust elust, siis miks peaks täisväärtusliku elu osa olema teises elupooles puudu?
Samas – midagi ju inimeses ometigi muutub?
Igas vanuses avaldub seksuaalsus eri moodi. Nooremate inimeste puhul on seksuaalsus sageli soorituspõhine, keskendudes enam vahekorrale. Vananedes muutub seksuaalsus rohkem partneri lähedust ja meelelisust hindavaks. Teiste jaoks on see tihtipeale mitteseksuaalne tegevus, noorte jaoks võime öelda, et see on pigem lisaväärtus.
Loomulikult sõltub vanema inimese seksuaalsus tema tervislikust seisukorrast, kaasnevatest haigusest, partneri olemasolust või puudumisest. Seksuaalsuse avaldumise tavad on erinevad.
Noore mehe jaoks on väga suur probleem, kui erektsiooni ei esine. Samas: vanemas eas ei pruugi see enam määrav olla.
Otse küsides: kas töö- ja eluea pikenemisega aktiivse seksuaalse periood samuti pikeneb?
Pikeneb ikka. Eesti seda uuritud pole, küll aga meie naaberriikides, näiteks Soomes. Kuna keskmine eluiga on pikenenud, siis pensionile minekust edasi elada jäänud aastaid on rohkem. Tänu sellele on tekkinud niinimetatud kolmas iga, mille kestel on inimene täiesti elujõuline, aga ei pea tööl käima; olemata samas vanur, põdur või töövõimetu. Kui ka tervis on suhteliselt hea, siis see on nagu elu nautimise periood, „kolmas iga“. Sellist perioodi meil varem ei olnud. Nüüd on see tekkinud. Kui inimene on elujõuline ja terve, tema rahalised vahendid lubavad näiteks ringi reisida, uue vastu huvi tunda, siis on temas säilinud ka seksuaalsus.
Mida kõnelevad arvud, statistika? Kuidas on seksuaalsus vanusega seotud?
Soome statistika põhjal võin tuua kaks näidet. Vastused olenevad sellest, mida uuringus küsitud on. Kui küsida, kas olete seksuaalselt aktiivne ja vastuses eeldatakse vahekorda, siis on vastuseks ühed numbrid. Kui eeldataks aga seksuaalsust laiemalt, hellitamist, silitamist, lähedalolu, siis on vastuseks teised numbrid. Palju kõrgemad. Seksuaalsus on lai mõiste. Igal juhul on seksuaalselt aktiivsete inimeste osakaal erinevates vanusegruppides suurenenud. Vanusegrupis 50–60 on seksuaalne aktiivsus 90%, vanuses 60–70 on 70%, sealt edasi vähem. On muidugi igasuguste uuringutetagi selge, et kui 70selt mehelt oodatakse samasugust sooritusvõimet nagu 30selt, siis on mees ootaja meelest läbi kukkunud. Tegelikult ta omas vanusegrupis saab kenasti hakkama. Paljuski põhinevad meie teadmised vanema ea seksuaalsuse kohta rohkem müütidele.
Millised on need müüdid?
Eakate seksuaalsus on olnud üsna tabu teema, sellest pole palju räägitud, reeglina on sellesse suhtutud negatiivselt või isegi irooniaga. Armusuhted, seksuaalelu pole vanematele inimestele, need asjad tehakse noorena ära – see on ehk esimene müüt. Kui vahekorda seostatakse peamiselt soo jätkamisega, siis see ainult müüti võimendav.
Vanemas eas on inimestel väga suured seksuaalsed erinevused. Kui mõni inimene on ka vanemas eas seksuaalselt väga aktiivne, siis alati leidub tema kõrvale teine, kes on täiesti „maha käinud“. Reeglina on see „mahakäinu“ eluaeg kanaliseerinud energiat mujale ja temale pole seksuaalsuse väljanäitamine enam vajalik – ta on selle üle õnnelik, tal pole enam painet midagi tõestada.
Ka oleneb vanemas eas tohutult palju sellest, kas partner on olemas või mitte. Seksuaalne aktiivsus langeb kümnetes kordades, kui partnerit ei ole. Ja reeglina naistel on partnerit raskem leida kui meestel. Ka see on seotud müüdiga: arvatakse, et vanemal mehel sobib noorema naisega ringi käia, aga vanemal naisel ei sobi hakata nooremat partnerit otsima.
Mis on aga tegelikkus?
Uuringud näitavad, et naudingu tajumise võime ei sõltu vanusest. Mingisuguste elementide osas vanuse kasvades naudingu taju isegi suureneb. Kuna kogemusi on palju rohkem, siis oskus seda naudingut tajuda on palju suurem ka „tavalises asjades“: inimlikust lähedusest, puudutuses, kallistuses. Nii et seksuaalsuse vorm muutub elu jooksul pidevalt. Muidugi, tõsi on see, et paljud lapsed ei näe oma vanemaid seksuaalsete subjektidena. Vanemad, kes 80selt hakkavad suhteid looma – see mõtegi on lastele eemaletõukav. Näiteks kui üks vanematest on hooldekodus. Siis lapsed reeglina paluvad hooldekodu personali: hoidke mu papal või mammal silm peal, et ta rumalusi ei teeks. See võib olla aga eakale traumeeriv: ühest küljest kardab ta oma seksuaalsust välja näidata, teisalt on see ühiskonna poolt loodud müütidega maha surutud.
Kas meie aeg, paljude müütide purunemise aeg, ei suuda siis neid vanu müüte lõhkuda?
Soo jätkamise suhtes purunesid müüdid koos rasestumisvastaste vahendite kasutusele võtuga. Muutus arusaam sellest, et seks pole ainult soo jätkamisega seotud ja naudingut on võimalik saada rohkem kui kaks korda elus. Ja kui nüüd küsida, et miks seda naudingut ei või saada ka eakad, siis pole raske aru saada, et loomulikult on see võimalik, igas vanuses võib saada naudingut. Vanematel inimestele võivad sellel roosilisel teel olla okasteks juba räägitud tabud ja müüdid või nende eneseväärikuse vähenenemine: teadmine, et nende keha on muutunud, haigused, partneri puudumine – see kõik vähendab enesehinnangut.
Aga tänapäeva meditsiin?
Seoses ravimite tulekuga on meil võimaik tõesti paljusid aidata: meestele on näiteks Viag ra tüüpi erektsioonihäire ravimid, naistele hormoonpreparaadid, mis aitavad üle saada menopausiga seotud sümptomitest jne. Samas on teada, et nende meeste protsent, kes pöörduvad arsti vastuvõtule, on tunduvalt väiksem nendest, keda me teame abi vajavat.
Mis saab inimene ise teha, et ta seksuaalsuse iga pikeneks, elu oleks ka vananedes täisväärtuslik?
Reeglina on nii, et kes on oma tervisesse investeerinud noores eas, see nopib hiljem vilju. Nooremas eas on inimesel terviseressurssi nii palju üle, et isegi riskikäitumine ei pruugi avaldada negatiivset mõju enesetundele. Kui keegi ütleb, et ta on 45- või 50-aastane ja 30 aastat suitsetanud, aga tervisel pole häda midagi, siis selle pärast, et vanusega seotud muutused pole hakanud veel avalduma. Tema enda organismi ressursid pole veel hakanud ammenduma. Aga kui nad ammenduvad, siis tunduvalt kiiremini kui inimesel, kel selliseid riskitegureid pole olnud. Sama lugu on seksuaalsusega: kes on noorena elanud aktiivset elu, pööranud tähelepanu liikumisele, spordile ja toitumisele, see inimene on reeglina seksuaalselt aktiivsem ka vanemas eas.
Anne Aruoja
1. Aktiivne eluviis peab kestma kogu elu
2. Huumorimeel mõjub tervisele hästi.
3. Hea toit on kui religioon.
4. Tuleb lubada endale vananedes rohkem, mitte vähem.
5. Vanemaks saades ostavad tõelised naised vähem, kuid kallemaid rõivaid.
6. Vanemaks saades muutub tõeliste naiste seltsielu aina aktiivsemaks ja põnevamaks.
7. Vananemine pole haigus, see ei vaja ravi.
8. Seda, mis sulle sobib, võid kanda igas vanuses.
9. Seksuaalsusel ja seksielul pole vanusepiirangut.
10. Vanemas eas võib endale kõike lubada, lihtsalt mõõdukalt.
Isegi keskmist palka teenivad naised ostavad hinnalisi ja mugavaid esemeid: kašmiiri, siidi, kvaliteetseid kingi ja vähemalt ühe kalli käekoti. Need asjad moodustavad osa vanemas eas naiste ülielegantsest stiilist. Vein, hilisõhtused söömingud ja isegi sigaretid. Mõni prantslanna suitsetab päevas ainult ühe sigareti, pärast hommikusööki. Nad leiavad, et hommikusest kohvitassist ja sigaretist tulenev nauding on seda väärt.
Nii hoiavad end imekaunid prantslannad, kenad ja väärikad ja alati saledad.