Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) 2020-2022 andmed viitavad vaimse tervise probleemide ulatuslikule levikule Eesti rahvastikus, mida seni on vähe teadvustatud, neid on lausa häbivääristatud. Õnneks on see suhtumine hakanud muutuma.
„Vaimse tervise probleemide levik on suurem, kui tavaliselt arvatakse, ning koroonapandeemia ajal suurenes see veelgi. Vaimse tervise probleemide tekkimist soodustavad riskitegurid on enamasti noorem vanus, naissugu, madalam haridustase, halb tervis, töötus, väike sissetulek, üksi elamine ja ebatervislik eluviis. Need tegurid on sageli kumuleeruva mõjuga,“ kirjutatakse RVTU-s.
See põhjalik uuring valmis Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemteaduri ning Tartu ülikooli tervise- ja isiksusepsühholoogia kaasprofessori Kenn Konstabeli juhtimisel, kes pälvis äsja ka TAI aastapreemia.
Probleem on kasvamas
Enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal Eesti täiskasvanul, märkimisväärselt suurem risk on noortel täiskasvanutel (18–24-aastased), kellest ärevushäirete riskis oli 37% ja depressiooniriskis 56%. Pooltel vastanutest esines somaatilisi kaebusi ja traumaatilisi elusündmusi.
Registriuuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest perioodil 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12%) ja ärevushäired (10%). Võrreldes pandeemiaeelse ajaga (2019) on depressiooni- ja ärevushäire risk suurenenud.
Teises hiljutises uuringus, Eesti inimarengu aruandes (EIA 2023) kirjutab Konstabel, et vaimne tervis on laiem mõiste kui psüühikaprobleemide esinemine või nende puudumine, pigem on see „heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada produktiivselt ning on võimeline andma oma panuse kogukonna heaks“.
Mida teha?
Uuringute andmeil vajadus vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste järele üha suureneb: rahuldamata vajadus ravi järele vaimse tervise valdkonnas on Eestis ligi 70% (rahalistel põhjustel, ootejärjekordade või transpordipuuduse tõttu) ja see on ELi suurim. Konstabeli sõnul saab paljusid vaimse ja füüsilise tervise probleeme ennetada mõistliku tervisekäitumisega: magada ja liikuda regulaarselt, vältida ülemäärast stressi näiteks planeerides oma aega ning kasutades pingete ja konfliktidega toimetuleku viise.
„Õigeaegne sekkumine aitab vaimse tervise probleemide tagajärgi leevendada, millele aitab kaasa elanikkonna teadlikkus vaimse tervise abi võimalustest ning abi otsimist soodustavad hoiakud. Iga investeeritud euro süsteemsesse sekkumisse võib tulevikus kokku hoida kümneid eurosid,“ ütleb Konstabel.
EIA järgi on vaimse tervise probleeme ennetada kulutõhusam kui ravida ja ravida on kulutõhusam kui ravimata jätta. „Eestis on nii ennetuse kui ka ravi kättesaadavus piiratud ning abini jõudmist takistab vaimse tervise probleemide häbimärgistamine. Ravi kättesaadavust ja tõhusust aitab suurendada probleemide varane märkamine ning abisaamise teekondade lihtsustamine,“ seisab aruandes.
Vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada produktiivselt ning on võimeline andma oma panuse kogukonna heaks.
Oluline on tõhus ennetus ja vaimse tervise abi kättesaadavuse tagamine probleemide korral, samuti hoiakute kujundamine, häbimärgistamise vähendamine ja terviseharidus. Konstabeli sõnul annaks näiteks inimeseõpetuse ja psühholoogia õpetamist koolis muuta praktilisemaks, pöörates rohkem tähelepanu näiteks emotsiooniregulatsiooni- ja suhtlemisoskustele.
Leiab üha enam kõlapinda
Et vaimsele tervisele üha rohkem tähelepanu pööratakse, näitab ka näiteks 25. veebruaril peaasi.ee korraldatud vaimse tervise kohvikute päev Tallinnas ja Tartus, kus sai vaimse tervise muresid jagada ning nõu küsida. Või 27. veebruaril Tallinnas toimunud erakondade sellekohane avalik arutelu. Või tõik, et tuntud laulja Jüri Pootsmann rääkis äsja saates „Pühapäev Anuga“ oma vaimse tervise probleemidest, mis olid muuhulgas tingitud näiteks endale liiga kõrgete ootuste seadmisest ja ületöötamisest. Selle tagajärjel kaotas ta töövõime ja pidi ühel päeval raadios lausa kõrvaltuppa minema, et nutta. Lahenduseks oli kõigi detsembrikuu aastalõpukontsertide ärajätmine ja rahus olemine, psühholoogiline nõustamine ja tabletid.
President Alar Karis pühendas vabariigi aastapäeva kõnes vaimsele tervisele märkimisväärse osa ning tõi Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni ekspertide hinnangule toetudes esile, et erakonnad lubavad oma valimisprogrammides tõmmata noorte vaimse tervise mülkast välja. „Meil on tõesti kiire, et need valimislubadused kasvaksid tegudeks. Iga kaotatud aasta tähendab kümneid, sadu katkise hingega lapsi ja mis kõige traagilisem, ka murtud noori elusid,“ toonitas president 24. veebruari kõnes.
Kenn Konstabeli soovitused vaimse tervise eest hoolitsemiseks
• Suhelge vahetult, rääkige omavahel rohkem ja võimalusel vältige ainult IT-suhtlust.
• Olge sõbralikud ja väärtustage viisakat suhtlemiskultuuri.
• Liikuge ja liigutage end rohkem ja regulaarsemalt.
• Puhake ja magage piisavalt.
• Püüdke märgata ja pakkuda tuge, kui kellelgi on muresid või probleeme.
• Kui olete ise hädas, siis ärge häbenege sellest rääkida.
• Ärge unustage elutervet huumorit – see turgutab vaimu!
TAI aastapreemia laureaat Kenn Konstabel
Kenn Konstabel on pühendunud vaimse tervise valdkonna eestvedaja ja psühholoogide liidu president, olles töötanud mitmeid aastaid eduka teadlasena psühholoogia valdkonnas, mille üheks põhifookuseks on vaimne tervis. Tal on aastatepikkune ja mitmekülgne kogemus teadusuuringute kavandamisel, läbiviimisel, tulemuste analüüsimisel ning publitseerimisel.
Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele, juhendab ta mitmeid seminari-, magistri- ja doktoritöid, viib läbi õppetööd. Aastapreemia tänukõnes tuletas Kenn Konstabel meelde, et teadust ei tehta üksi, vaid ikka heade kolleegide toel ning suur osa temale langenud tunnustusest laiendaks ta hea meelega kogu töörühmale.
