Paastumine, kas, miks ja kuidas? (0)
Article title
Toitu tervislikult! Foto Alexander Mills

Möödas on jõulud ja uus aasta on pidustuste rütmis vastu võetud. Meie keha on erinevatest pidusöökidest, snäkkidest ja jookidest küllastunud, ja ahaks puhtalt lehelt alustada. Millised on erinevad meetodid paastumiseks, kas organismi on vaja millestki puhastada ja kuidas need protseduurid meile mõjuvad?

Paast tähendab sisuliselt hoidumist söögist ja joogist mingiks ajaperioodiks või mingi toidu menüüst välistamist. Traditsiooniliselt mõistetakse täieliku paastu all hoidumist kõikidest toitudest ja jookidest, välja arvatud veest.

Enamasti on paast olnud seotud religiooni ja spirituaalsusega. Seda on mainitud piiblis, koraanis ja paljudes teistes religioossetes tekstides. Budismis esindatud paastu põhimõte soovitab äärmustest hoiduda. Moslemid näiteks paastuvad ramadaani ajal, nende usus peaks paastumine suunama südame eemale maistest asjadest, puhastama hinge ja vabastama selle kurjast. Samuti peaks see neile õpetama enesedistsipliini, ohverdamist ja empaatiat endast nõrgemate suhtes.

Mõnikord paastutakse ka meditsiinilisel põhjustel, näiteks enne operatsioone, mis nõuavad anesteesiat, kolesterooli vähendamiseks või erinevate tervisemurede välistamiseks.

Paastumise moodused ja kasud

Paastumisel on mitmeid kasusid, kui kogu protsess turvaliselt ja nõuannetele tuginedes läbi viia. Enamik paastudest viiakse läbi 24–72 tunni jooksul, selle aja vältel välditakse erinevate toitude ja vedelike tarbimist. Vahelduv paastumine ja söömine seevastu kestab tsüklitena mõne tunni või päeva vältel. Paastu pidamiseks tuleks valida enda elustiiliga sobiv meetod, võimalusi on mitmeid.

Dieet ei tähenda alati nälgimist. Foto Thought Catalog 

Koormusvaba dieet koosneb näiteks putrudest ja köögiviljasuppidest. Pudrud valmistatakse veega või taimse piimaga. Vähendatakse kõige rohkem koormava tarbimist: alkohol, maiustused, küpsetised, konserveeritud toidud, raskem liha ja rasvane toit. Samuti ei tarbita sellel ajal mahla, mis sisaldab palju suhkrut.

Kaks korda päevas sobib vahepalaks taimse piimaga valmistatud smuuti, mille põhjaks kasutatakse kurki või rohelist õuna, juurde lisatakse erinevaid rohelisi salateid, sellerit, spinatit. Veidi ekstreemsem variant on vahelduspaast, mida võib läbi viia igapäevaselt nädala jooksul, samas võib sellest saada ka igapäevane elu osa. See tähendab, et loobutakse näiteks õhtusöögist ja päevased toidukorrad koosnevad hommikusöögist, lõunasöögist ja kahest vahepalast. Päeva viimane toidukord on kella nelja ajal, hommi- kuni tarbitakse vett ja taimset teed.

Üheks variandiks on teha nädalas korra veepäev või päev kus tarbitakse vaid köögiviljamahlasid. Tihti tekib noortel rasva ladestumine maksa, isegi rasvaseid toite vältides. Seda tekitab magusa söömine ja veepäevadega annab seda vähendada.

Millal pöörduda spetsialistide poole?

Päris restardiks või organismi nö nullimiseks tuleks kord-kaks aastas pöörduda spetsialistide poole, kes kontrollitud paastumisi läbi viivad. Selle käigus tehakse toidutalumatuse välistamine ning lisatakse kehale mineraalaineid ja kõike vajalikku, mis kehast kaduma läheb. Taastumine võtab aega sama kaua kui paastumine ise.

Loomulik puhastus toimub meie organismis iseenesest ja kogu aeg.

Spetsialisti poole tuleks pöörduda ka erinevate vaevuste puhul, nagu kõrge kolesterool, allergia, kui vaevavad gaasid, seedeprobleemid või kaalumured, neid hädasid saab hästi toiduga korrigeerida. Enne pikema paastu planeerimist on mõistlik konsulteerida arstiga. Kindlasti tuleks meeles pidada vedelikke tarbida, süüa toitainerikkaid toite ja palju puhata.

Keha vabaneb mürkainetest ise

Detox ehk detoksifikatsioon tähendab mürkainetest vabanemist. Detoxi tegemise puhul räägitakse palju erinevatest dieetidest või maksapuhastuskuuridest, mis aitavad lisaks mürkide välja viimisele ka kaalu langetada.

Heaolutunne on kõige olulisem. Foto Jannes Jacobs 

Meie keha eritab jääkaineid läbi hingamise, urineerimise, lümfisüsteemi ja roojamise. Maks sisaldab ensüüme, mis kahjulikud ained kahjutumaks lõhub, et need saaksid läbi uriini või soolestiku väljuda. Soolestik moodustab kaitsebarjääri organismi sisemuses ning selle ülesandeks on väljutada ebavajalikud tahked ained kehast. Neerud imavad kõik vajalikud ained kehasse ja viivad välja ebavajalikud, mis uriiniga väljutatakse.

Lümfisüsteem koos põrnaga filtreerib kehast välja kahjulikud bakterid ja viirused. Seega selline loomulik puhastus toimub meie organismis iseenesest ja kogu aeg.

Kuidas end aidata?

Et aidata oma organismil kergemalt toimida, tarbi väheses koguses järgnevat: punapeet, õunad ja pirnid, papaia ja ananass, sidrun, mereannid ja söödavad vetikad, sibul ja küüslauk, oliiviõli, tšilli ja vürtsid, ingver. Eelista köögiviljamahlasid, 50ml päevas.

Peedimahl: kõrge mineraalainete sisaldusele tõttu on see verdpuhastava ning vereloomet soodustava toimega.

Värske kapsamahl sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja organismi puhastava toimega väävlit. Kapsamahlas leidub ka U-vitamiini.

Porgandimehu: beetakaroteeni allikas, sisaldab rohkelt kaltsiumi, kiudaineid ja teisi mineraalaineid.

Sellerimahl: suure mineraalainete sisaldusele tõttu on sellerimahlal närvisüsteemi rahustav toime.

Jõhvikamahl soodustab uriinieritust ja aitab puhastada kuseteid. Lahjendada veega.

Kurgimahl: jahutav, kuseteede puhastumist soodustav toime. Kurgimahl sisaldab rikkalikult kaaliumit ja teisi mineraalaineid.

Greibimahl: greip sisaldab rohkelt C-vitamiini ja bioflavonoide.

Lehtkapsa mahl sisaldab rikkalikult kaltsiumi, rauda, organismi puhastava toimega klorofülli ja beetakaroteeni.

Allikad looduspere.ee, biospa.ee, wikipedia.org, healthline.com

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.